Bel'gii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Bel'gijan Kunigahuz
Koninkrijk België (alam.)
Royaume de Belgique (fr.)
Königreich Belgien (saks.)
 Flag
Flag of Belgium.svg
 Valdkundznam
Great coat of arms of Belgium.svg
Pälidn Brüssel'
Eläjiden lugu (2013) 10,449,361[1] ristitud
Pind 30,528 km²
Bel'gijan KunigahuzKoninkrijk België (alam.)Royaume de Belgique (fr.)Königreich Belgien (saks.)
Kel' alaman, francijan, saksan
Valdkundan pämez' Filipp I
Päministr Šarl' Mišel'
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .be[3]
Telefonkod +46
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Bel'gii (alam.: België, franc.: Belgique, saks.: Belgien), täuz' oficialine nimi — Bel'gijan Kunigahuz, om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižen meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brüssel'.

Vspäi 1949 om PAKO:n ühtnii (alusenpanijaks). Vspäi 1957 om :n ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Bel'gijan topografine kart.

Bel'gijal oma mavaldkundröunad Alamaidenke pohjoižes (röunan piduz — 478 km), Germanijanke päivnouzmas (133 km), Lüksemburganke suvipäivnouzmas (130 km), Francijanke suves da päivlaskmas (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab Pohjoine meri, sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km².

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad, karbonatad, lete, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Bel'gijan federaline parlament Brüsseliš.

Ohjandusen form om parlamentine konstitucine monarhii. Bel'gii om federativine valdkund vspäi 1980, kaks'jäine federacii. Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (3) da kel'kundoil (3) — üks'-se valdkundan territorijal.

Valdkundan pämez' om Filipp I-kunigaz (vspäi 2013).

Parlament om kaks'kodine.

Šarl' Mišel' radab päministraks vspäi 2014.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Bel'gijan administrativiž-territorialine jagand.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Bel'gijas elädas bel'gijalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. rist. vl 2013, surembaspäi penembha): Antverpen, Gent, Šarlerua, L'jež. Vl 2013 kaik oli 71 lidnad valdkundas enamba mi 30 tuh. eläjidenke.

Vl 2013 eläjiden lugu oli 10 444 268 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Bel'gijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  2. Edel 1999 vot — bel'gijan frank.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Tobmuz
Turizm


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.