Germanii (himine element)

Vikipedii-späi
Germanijan kristall
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
32
0
0
0
4
18
8
2
Ge
72,63
Germanii

Germanii (Gegermanium latinan kelel) om 32nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Germanii om harv Man kores, pala — 1,5 grammad tonnas. Ei voi sidä löuta puhthas olendas.

Vl 1886 germanijalaine Klemens Vinkler-himik avaiži ut elementad argirodit-mineralan himižel analizal i sai puhtast germanijad ezmäižen kerdan, tariči nügüdläšt nimed ičeze i mineralan augotižlibundan mödhe, Germanii-valdkundan oiktastuseks.

Löutihe germanijan penid lugumärid eläbiš olijoiš. Elementan sur' verd om toksine kaikiden täht päiči homehes. Kaks'valentine germanii om toksižemb mi toižed.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Germanii om räbed kova hahkvauged hoštai metalloid (pol'metall). Om pol'veimeks. Kristalline segluz om kubine diamantanvuitte normaližiš arvoimižiš.

Atommass — 72,63. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,323 g/sm³, nozol (1000 C°) — 5,557 g/sm³. Suladandlämuz — 1211,4 K (938,25 C°). Kehundlämuz — 3106 K (2833 C°).

Londuseline germanii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: 70Ge (20,52%), 72Ge (27,45%), 73Ge (7,76%), 74Ge (36,52%), 76Ge (7,75%, T=1,92 × 1021 vot). Sen ližaks, tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 58..69, 71, 75, 77..89 atommassanke, i 13 izomärad, kaikiš hätkemban 68Ge-izotopan pol'čihodamižen pord om 270,95 päiväd.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kävutadas germanijad optikas (linzad, infrarusked optik, optine kuid, öližen nägendan ladimed) da elektronkas (mikropäčid, DVD-RW-diskad).

Maksoi US$1200 kilogrammas elementarine i US$840/kg dioksid (GeO2) vl 2007.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]