Gol'mii

Vikipedii-späi
Gol'mijan pala
67
0
2
8
29
18
8
2
Ho
164,93033
Gol'mii

Gol'mii (Hoholmium latinan kelel) om 67nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Šveicarijalaine Žak-Lui Sore-himik avaiži gol'mijan spektraližen analizan abul vl 1879. Ročilaine Per Teodor Kleve-himik erigoiti uden elementan hapandust sil-žo vodel i nimiti Stokhol'man oiktastuseks, sikš ku radoi läz necidä lidnad.

Ei ole biologišt rolid gol'mii-metallal, no sen erased solad stimuliruidas substancijoiden vajehtust.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Gol'mii om pehmed da tagokaz, loštai da hobedakaz mametall.

Atommass — 164,93033. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,795 g/sm³. Suladandlämuz — 1734 K (1461 C°). Kehundlämuz — 2873 K (2600 C°).

Londuseline gol'mii kogoneb üks'jäižes stabiližes 165Ho-izotopaspäi. Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 140..164 i 166..175 atommassanke, mugažo niiden 33 izomärad.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Gol'mii muigotub il'mas hilläšti i kändase Ho2O3-hapanduseks. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Reagiruib kaikidenke muiktusidenke päiči HF, eile reakcijoid ftoranke.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe gol'mijad metallurgijas (legiruidas alüminijan ühthesuladusid), atomenergetikas i üläveimiden magnitoiden tehmižes. Gol'mijan ionad oma aluseks sädamha infrarusttad sädegoičendad lazeras.

Elementan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]