Handr
Handr | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Handr Londonan puištos, kül'mku | ||||||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Anser anser (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
Pezoitelendtahoiden areal Migracijad Introduciruidud erik | ||||||||||||||
|
Handr (latin.: Anser anser) om vezilind, hanhed-heimon levitadud erik.
Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]
Pezoitelese kolonijoil tünidenno vezištoidenno, valičeb läbipäzmatomid sijid. Voib vastata londuses Evropan pohjoižes i keskuzpalas, enamba kaiked Dnestran i Dunain del'tas, mugažo Azijan venos vönes Edahaižehe Päivnouzmhasai. Tal'vdub Evropan i Azijan suves, erasti Pohjoižafrikas.
Kodihanhen erased sugud libudas handrespäi. Kazvatadihe Amuižes Egiptas läz 2200. vot EME völ. Voib kazvatada mecerikon poigaižid munaspäi, no sügüzel hö lindäs lähtuded leten suvimaihe üks'-se.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Täuz'kaznu handr oleleb 70..90 santimetrhasai pitte i 2,1..4,5 kg vedutte, suugiden maihutuzkeskust om 147..180 sm. Höunhišt om hahkbur lainhekahanke kuvanke kaglal da pökol. Sel'gan höunhed oma vauvhanke röunanke. N'ok om ruskedvauvhan polhe vai ruskedpakuine.
Ižač om järedamb mi emäč. Vägev lind, voib satatada koirad suugal mectusen aigan.
Söte[vajehta | vajehtada tekst]
Lind sötlese kazmusil — hein, tähkheinäd, marjad. Kevädel handred sadas sötet vezištoil, söden vezikazmusid, mugažo ottas südäimehe heiniden i villänpöudoiden idüid. Äikerdoičendan pordon södas vezikazmusid i kazmusid vedenno vaiše. Verendan jäl'ghe man pindan kazmused kändasoiš handren sötkeks — semned, marjad, maižanduzkul'turad.
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Handr Vikiaitas |