ang. :
Welcome to Barrow
Inupiakan :
Paġlagivsigiñ Utqiaġvigmun
Inupiakan kel' (inup.: Iñupiatun) om eskimosiž-aleutižiden (eskimosan kanz, inuitan alakanz) kel'. Inupiakan kel' om valdkundkel' AÜVas Aläsk-štatas. Aläskas om enamb 13500 inupiakilašt da enamb 3000 inupiakan kelen pagižijoid[1].
Inupiakma-3 Nome Census Area
Inupiakma-2 Northwest Arctic Borough
Inupiakma-1 North Slope Borough
- angl. Seward Peninsula Inupiaq
- angl. Bering Strait Inupiaq
- angl. Diomede subdialect
- angl. Wales subdialect
- Ukiuvaŋmiut (angl. King Island subdialect)
- Qawiaraq
- Western Qawiaraq (angl. Teller subdialect, Qawiaraq proper)
- Siñġaġmiut
- Qaviaraġmiut
- Ayaqsaaġiaaġmiut
- Aziagmiut
- Eastern Qawiaraq (inu. Iġałuiŋmiut; angl. Fish River subdialect)
- angl. Northern Alaskan Iñupiaq
- Malimiut (angl. Malimiutun, Northwest Alaska Inupiatun)
- Kotzebue (angl. Kotzebue subdialect, Southern Malimiut Inupiatun)
- Pittaġmiut
- Kaŋiġmiut
- Qikiqtaġruŋmiut
- Kobuk (angl. Kobuk subdialect, Northern Malimiut Inupiatun)
- Kuuŋmiut
- Kiitaaŋmiut or Kiitaaġmiut
- Siiḷviim Kaŋianiġmiut
- Nuurvinmiut
- Kuuvaum Kaŋiaġmiut
- Akuniġmiut
- Nuataaġmiut
- Napaaqtuġmiut
- Kivalliñiġmiut
- angl. North Alaskan Inupiatun
- Tikiġaġmiut (angl. Point Hope Inupiatun)
- angl. North Slope Inupiatun
- Utuqqaġmiut
- Siḷaliñaġmiut : Kukparungmiut, Kunmiut
- Kakligmiut : Sidarumiut, Utkiavinmuit, Nuvukmiut
- Kuulugruaġmiut
- Ikpikpagmiut
- Kuukpigmiut : Kañianermiut, Killinermiut, Kagmalirmiut
- Nunataaġmiut (angl. Anaktuvik Pass Inupiatun, Nunamiut)
- Uummarmiut [rahvas] Uummarmiutun [kel’] (angl. Uummarmiut Iñupiaq, West Arctic Inupiatun, Canadian Iñupiaq).
Inupiakan kirjkel' om latinan kirjamišton alusel.
| North Slope-inupiakan kel'[2] |
Lodehaläskan inupiakan kel'[2]
(Kobuk Malimiut) |
King Island-inupiakan kel'[3] |
vepsän kel' |
| atausiq |
atausriq |
atausiq |
üks’ |
| malġuk |
malġuk |
maġluuk |
kaks’ |
| piŋasut |
piñasrut |
piŋasut |
koume |
| sisamat |
sisamat |
sitamat |
nel’l’ |
| tallimat |
tallimat |
tallimat |
viž |
| itchaksrat |
itchaksrat |
aġvinikłit |
kuz’ |
| tallimat malġuk |
tallimat malġuk |
tallimat maġluuk |
seičeme |
| tallimat piŋasut |
tallimat piñasrut |
tallimat piŋasut |
kahesa |
| quliŋuġutaiḷaq |
quliŋŋuutaiḷaq |
qulinŋutailat |
ühesa |
| qulit |
qulit |
qulit |
10 |
| qulit atausiq |
qulit atausriq |
qulit atausiq |
11 |
| qulit malġuk |
qulit malġuk |
qulit maġluuk |
12 |
| qulit piŋasut |
qulit piñasrut |
qulit piŋasut |
13 |
| akimiaġutaiḷaq |
akimiaŋŋutaiḷaq |
agimiaġutailaq |
14 |
| akimiaq |
akimiaq |
agimiaq |
15 |
| akimiaq atausiq |
akimiaq atausriq |
agimiaq atausiq |
16 |
| akimiaq malġuk |
akimiaq malġuk |
agimiaq maġluuk |
17 |
| akimiaq piŋasut |
akimiaq piñasrut |
agimiaq piŋasut |
18 |
| iñuiññaŋŋutaiḷaq |
iñuiñaġutaiḷaq |
inuinaġutailat |
19 |
| iñuiññaq |
iñuiñaq |
inuinnaq |
20 |
| iñuiññaq qulit |
iñuiñaq qulit |
inuinaq qulit |
30 |
| malġukipiaq |
malġukipiaq |
maġluutiviaq |
40 |
| malġukipiaq qulit |
malġukipiaq qulit |
maġluutiviaq qulit |
50 |
| piŋasukipiaq |
piñasrukipiaq |
piŋasuutiviaq |
60 |
| piŋasukipiaq qulit |
piñasrukipiaq qulit |
piŋasuutiviaq qulit |
70 |
| sisamakipiaq |
sisamakipiaq |
. |
80 |
| sisamakipiaq qulit |
sisamakipiaq qulit |
. |
90 |
| tallimakipiaq |
tallimakipiaq |
tallimativiaq |
100 |
| kavluutit |
. |
kabluutit |
1000 |
| üks’lugu |
kaks’lugu |
äilugu |
vepsän kelel |
| iqaluk |
iqaluuk |
iqaluich |
kala |
| qimmiq |
qimmik |
qimmich |
koir |
| argak |
argaak |
argaich |
käzi |
| iñuk |
iññuk |
iñuit |
ristit |
| Iñupiaq |
Iñupiak |
Iñupiat |
Inupiakalaine |
| Qułłiq |
Qułłik |
Qułłit |
Čukčalaine |
| kuuk |
kurrak |
kuugich / kurgit |
jogi |
| aġnaq |
aġnak |
aġnat |
naine |
| iri |
irrak |
irrat |
sil'm |
| tupiq |
tuppak |
tupqich / tupqit |
pert'; kangazpert' |
- ↑ Alaska Native Languages
- ↑ 2,0 2,1 Interactive IñupiaQ Dictionary
- ↑ Ugiuvaŋmiuraaqtuaksrat / Future King Island Speakers