Kalad

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lampanyctodes hectoris-kalan irdaline anatomii:
1 — šahloiden saub
2 — lateraline pird
3 — sel'gsuug
4 — razvsuug
5 — händanseikh
6 — händsuug (händ)
7 — händanalaine suug
8 — fotoforad
9 — vacsuug (par)
10 — rindsuug (par)

Kalad (latin. Pisces) oma sel'grodaižiden veziživatoiden üläklass. Kalad oma levigandenus molembaižiš solakahiš da reskiš veziš, süviš valdmeriden karoišpäi mägihesai. Kalad oma tarbhaižed, ned ühtneba vezižiden ekologižiden sistemiden sömčepiš. Kaloil om sur' znamoičend ižanduses sen tagut, miše niid kävutadas sömižen täht.

Nügüd'aigaižiden kaloiden suruz vajehtadas 7,9 mm (Paedocypris progenetica[1]) — 20 m röunoiš (kitanvuitte akul).

Mail'mas om tetab 32834 kalan erikod (2013, 5. eloku)[2], sen ližaks kaikuččen voden ümbrikirjutadas läz 300 — 500 ut erikod tedos. Venämas eläb läz 3000 erikod[3], sidä keskes reskveziš vasttase enamba mi 280 erikod[4].

Zoologijan alajaguz — ihtiologii — om pühätadud kaloiden tedoidusele.

Klassifikacii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kaloiden ekologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Kaloihe sidotud tärtused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  • Kalavezi — taho, kus ujub äi kalad.
  • Maim, maimad, maimaine — hen kala vai kuivatud kala.
  • Pisk, kalan piskud — nor' pen' kala.
  • Püšt — aidoitud jogen taho heredan joksmusenke, miše kalad püdamha.
  • Vozik — pen' üks'voz'ne kala.

Kaloihe sidotud vepsän muštatišed[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  • Ala kitte edel konz kalad sad.
  • Ala openda kalad ujumaha.
  • Ei kala dai ei liha-ki.
  • Huba kala verkho putub, ka i verkon rebitab.
  • Kadoi kuti kala vedhe.
  • Kala ecib süvemban, a mez' paremban.
  • Kala hapneb päspäi.
  • Kala vedeta ei elä.
  • Kalad püdad, säskid keitad.
  • Keletoi kuti kala.
  • Kenen randaine, sen i kalaine.
  • Lapses om äi ližad: kalan sab da kaks' söb.
  • Odav kala ka i odav lem'.
  • Tünäs vedes sured kalad kudodas.
  • Verhas venehes kaikušti om enamb kalad.
  • Verkod mödhe i kala putub.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Mail'man penembaine kala. — Natural History Museum (Sur' Britanii).
  2. Eschmeyer W.N., Fong J.D. Klassifikacii sugukund/alasugukundan mödhe. //Kaloiden katalog. (elektronine tulend om anttud vl. 2013, 6. eloku).
  3. Živatoiden ülätaksonad: Venäman da kaiken mail'man erikoiden andmused (A.V. Nejelov, 1995)
  4. «Позвоночные животные России»- («Venäman sel'grodaižed živatad»-) andmuzbaz

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.