Koroč

Vikipedii-späi
Koroč
Короча
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 5,623 ristitud
Pind 5 km²
Koroč Короча
Pämez' Aleksei Lebedkin
(reduku 2023—)
Telefonkod +7−47 231-xx-xxx
Avtokod 31
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Koroč (ven.: Коро́ча) om Venäman lidn da lidnankund Belgorodan agjan keskuses. Se om Koročan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1637 kuti röunlidnuz i Čoma lidn Koročal (ven.: Красный город на Короче), aigan mändes nimituz lüheni. Koroč sai makundan lidnan statusad vl 1708. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud (1. heinku 1942 — 7. uhoku 1943).

Koroč om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase sömtegimišton edheotandoil («Miratorg»-kompanijan järed sigalihakombinat, maidtegim, sömänkombinat pästab olut i mineralvet).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase ühtennimižen jogen (91 km pitte, Severskii Doncan bassein) oiktal kukhikahal randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Belgorodan röunhasai om 45 km suvipäivlaskmha avtotedme, keskushesai — 54 km. Lähembaižed lidnad oma Uz' Oskol 52 km päivnouzmha avtol, Šebekino 63 km suvhe avtotedme, Belgorod i Gubkin 68 km pohjoižhe avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Puškarnoje- (528 rist. vl 2010) i Belogor'je- (159 rist. vl 2010) žilod mülüdas lidnankundha Koročan ližaks. Lidnankundan pind — 7,93 km². Koroč-lidn röunatab küläeländpunktoidenke: Pogorelovk-žilo (ven.: Погореловка, 2218 rist. vl 2010) i Behteevk-žilo (Бехтеевка, hural randal, 3290 rist. vl 2010).

Lidnankundan tobmuden pämez' om Lidnan Suiman ezimez'. Edeline Suiman ezimez' om Vladimir Konoplänii (sügüz'ku 2018 — reduku 2023). Lidnankundan Administracijan pämez' om Mihail Serih (Михаил Серых) vn 2021 tal'vkuspäi. Administracijan edeližed pämehed oma Aleksandr Korotkih (heinku 2019 — tal'vku 2021) i Vasilii Kurganskii (tal'vku 2015 — heinku 2019).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 877 ristitud, lidnankundan — 6 564 ristitud, rajonan kudendez. Vl 2017 kaik 5 888 ristitud elihe lidnas, 6 621 ristitud — lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 200 eläjad vl 1931, sid' poleni kollektivizacijan, näl'gen i Suren sodan tagut.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 90,6 %, ukrainalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 0,6 %, rahvahuden ozutandata — 8,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma kaičenus lidnas, niišpäi vaiše Jumalanmaman Raštvoiden jumalanpert' om avaitud, letihe sen nügüdläšt versijad vll 1873−1883.

Koročan maižanduztehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Koročan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Koročan maižanduztehnikuman sait (korsht.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Belgorodan agjan lidnad
Aleksejevk | Belgorod | Birüč | Graivoron | Gubkin | Koroč | Stroitel' | Šebekino | Uz' Oskol | Valuikad | Vanh Oskol