Lermontov (lidn)

Vikipedii-späi
Lermontov
Лермонтов
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 22,887 ristitud
Pind 30,78 km²
Lermontov Лермонтов
Pämez' Jelena Kobzeva
(reduku 2023—)
Telefonkod +7−87 935-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Lermontov (ven.: Ле́рмонтов) om Venäman lidn da lidnümbrik Stavropolin randan suves. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1953 samha urankivendod (gidrometallurgine tegim). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1957. Lopihe urankivendon samišt vl 1967.

Lermontov-lidn šingotihe ladimensauvomižen edheotandoil nevondkundaližel aigal. Nügüd'aigan gidrometallurgine tegim (enzne uranan samižen edheotand) pästab mineraližid heretusid i söteližadusid, mugažo mašinansauvomižen «Almaz»-tegim[1] (massivižed tegesed metallaspäi), elektromehanine tegim[2] (likutimed, fil'trad), karvkombinat, sömkombinat, plastikpakuitesen i plastikverkon edheotandad ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase ümbärtüd mägil alangištos, 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 182 km lodeheze.

Lähembaižed lidnad oma Pätigorsk kümnes kilometras suvipäivnouzmha, Jessentukad 10 km suvipäivlaskmha i Železnovodsk 10 km pohjoižpäivnouzmha.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Ostrogork-žilo (ven.: Острогорка, 2 043 rist. vl 2018) mülüb lidnümbrikho Lermontovan ližaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Stanislav Poluläh (vn 2017 vilukuhusai, reduku 2018 — reduku 2023), Jevgenii Nuikin (viluku 2017 — sügüz'ku 2018). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Aleksandr Karibov vn 2017 redukuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 541 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 22 477 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 500 eläjad vl 1996.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 82,7 %, ukrainalaižed — 2,2 %, armenijalaižed — 1,9 %, toižed rahvahad — 3,8 %, rahvahuden ozutandata — 9,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme jumalanpertid[3] oma saudud lidnümbrikos: kaks' lidnas, nell' Jumalanmaman Emäganpäivän Kahtenden Afonan mez'jumalankodiš Beštau-mägel i ph. Jurgii-vägestusenkandajan Ostrogork-žilos. Protestantizman kaks' loičendpertid oma avaitud: seičemenden päivän adventistoiden i baptistoiden.

Lermontovan regionaline äiprofil'ne kolledž[4] i Moskvan avtoteiden valdkundaližen tehuniversitetan Pohjoižkavkazine filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Lermontovan mašinansauvomižen tegimen sait (lmza.ru). (ven.)
  2. Lermontov-lidnan elektrotehnižen tegimen sait (emzl.ru). (ven.)
  3. Lermontovan lidnümbrikon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Lermontovan regionaližen äiprofil'žen kolledžan sait (lrmk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk