Litvanma

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Litvanman Tazovaldkund
Lietuvos Respublika
 Flag
Flag of Lithuania.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Lithuania.svg
Pälidn Vil'nüs
Eläjiden lugu (2014) 2,944,459[1] ristitud
Pind 65,300 km²
Litvanman TazovaldkundLietuvos Respublika
Kel' litvan
Valdkundan pämez' Dalä Gribauskaite
Päministr Al'girdas Butkävičus
Religii hristanuskond
Valüt litvan lit (LTL)
Internet-domen .lt[2]
Telefonkod +370
Aigvö tal'vel UTC+2
kezal UTC+3

Litvanma, oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (litv.: Lietuvos Respublika), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. :n da PAKO:n ühtnii vspäi 2004. Pälidn — Vil'nüs.

Litvanman oma mavaldkundröunad Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Ezmäine johtutez keskaigaižes Litvanmas oli vl. 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma tegihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal se oli joüks' surembaižiš valdkundoišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma tegihe Venälaižen Imperijan palaks. 18.02.1918 Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad tegiba Vil'nüsha kumaiduz, kudamban ezinenas oli jeneral Želigovski. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940.

Vl 1940 Litvanman okkupirui Nevondkundaline Ühtištuz; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941 — 1944 Litvanman okkupirui nacional-socialistine Germanii. Vl 1944 Litvanman möst anasti Nevondkundaline Ühtištuz.

Ripmatomuz tedotihe udes 11.03.1991. Litvanma tegihe :n da PAKO:n ühtnijaks vl 2004.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Litvanma om parlamentine tazovaldkund. Litvanman prezident om valdkundanpämez', händast valitas ühtihižil valičemižil viden voden strokuks. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran (nece sijatez vahvištab parlament, litv. Seimas).

Litvanman parlamentas (seimas) om 141 deputatad. Deputatoid valitas nellän voden strokuks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Litvanman agjoiden kart.

Litvanma jagadas kümnehe agjaha (litvank. apskritis). Surembad lidnad oma ičenaižed agjad.

Litvanman agjad
# Agj Administrativine keskuz Pind,
km²
Ristitišt
(2011)[3], rist.
Rahvahantiheduz,
rist./km²
1 Klaipedan agj Klaiped 5209 339 062 65,09
2 Tel'šäin agj Tel'šäi 4350 152 078 34,96
3 Šäuläin agj Šäuläi 8540 301 686 35,33
4 Panevežisan agj Panevežis 7881 250 390 31,77
5 Utenan agj Uten 7201 152 004 21,11
6 Tauragen agj Taurage 4411 110 059 24,95
7 Kaunasan agj Kaunas 8060 608 332 75,48
8 Vil'nüsan agj Vil'nüs 9760 810 403 83,03
9 Marijampolen agj Marijampole 4463 161 649 36,22
10 Alitusan agj Alitus 5425 157 766 29,08
Kaik 65 300 3 043 429 46,61

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijan surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järved.

Voden kesklämuz' om +6,7 grad., uhokun -2,8 da heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusišpäi tal’ven -32 gradusihesai. Vozne keskpaineh om 744,8 mm., kesknepsuz — 78 %.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Enamba 83% Litavnman eläjid — litvalaižed, 6,6% — pol'šalaižed, 5,4% — venänikad da 1,3% — vaugedvenälaižed.

Litvalaižed — katoližen jumalanpertin uskojad; Litvanman om völ ortodoksid, protestantid, judaistoid da musul'manoid.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl. 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma. Nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om . Kaikiš suremb radišt — Ignalinan atomine elektrostancii, kudamb andab 70% valdkundha tehtud elektrust.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Ristitišt kun augotišel. — Osp.stat.gov.lt. (angl.)
  2. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  3. Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen andmused. — Web.stat.gov.lt.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monak | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.