Litvanma

Lietuvos Respublika
Litvanman Tazovaldkund

Litvanman flag Litvanman znam

Litvanma (Litvanman Tazovaldkund, litv.: Lietuvos Respublika) — valdkund Päivnouzmaižes Evropas, Baltijan meren randal. EÜn ühtnii. Litvanman oma mavaldkundröunad Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).

Pälidn — Vil'nüs.
Eläjiden lugu — 3,2 mil.
Pind — 65200 km²

Istorii

Ezmäine johtutez keskaigaižes Litvanmas oli vl. 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma tegihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal se oli joüks' surembaižiš valdkundoišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma tegihe Venälaižen Imperijan palaks. 18.02.1918 Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad tegiba Vil'nüsha kumaiduz, kudamban ezinenas oli general Želigovski. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940.

Vl 1940 Litvanman okkupirui Nevondkundaline Ühtištuz; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul’tat. Vozil 1941 — 1944 Litvanman okkupirui nacional-socialistine Germanijanma. Vl 1944 Litvanman möst anasti Nevondkundaline Ühtištuz.

Ripmatomuz tedotihe udes 11.03.1991. Litvanma tegihe EÜn ühtnijaks vl 2004.

Politine sistem

Litvanman prezident om valdkundanpämez', händast valitasühtihižil valičemižel viden voden strokuks. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran (nece sijatez vahvištab parlament, Seimas).

Litvanman parlamentas (seimas) om 141 deputat. Deputatoid valitas nellän voden strokuks. Litvanma jagadas kümnehe agjoihe (litvank.apskritis). Surembad lidnad oma ičenaižed agjad.

Litvanman agjad:

• Alitus (Alytus)
• Kaunas
• Marijampole
• Panevežis (Panevežys)
• Šäuläi (Šiauliai)
• Taurage
• Tel'šäi (Telšiai)
• Utena
• Vil'nüs

Geografijan andmused

Litvanma kart

Litvanma om kaikiš sureb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijanman surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 m. ülemba meren tazopindad.

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järved.

Voden kesklämuz' om +6,7 grad., uhokun -2,8 da heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusišpäi tal’ven -32 gradusihesai. Vozne keskpaineh om 744,8 mm., kesknepsuz — 78 %.

Eläjad

Enamba 83% Litavnman eläjid — litvalaižed, 6,6% — pol’šalaižed, 5,4% — venänikad da 1,3% — vaugedvenälaižed.

Litvalaižed — katoližen jumalanpertin uskojad; Litvanman om völ ortodoksid, protestantid, judaistoid da musul'manoid.

Ižanduz

Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl. 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma. Nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om EÜ. Kaikiš suremb radišt — Ignalinan atomine elektrostancii, kudamb andab 70% valdkundha tehtud elektrust.