Mahuz

Vikipedii-späi
Turbazmahusen profil'

Mahuz om mapindan väghine šoid vai kaik sagedmad. Se om londuseline objekt, formiruiše eziauguižiden mineraloiden süväl himižel toižetamižel, mahusensädandan faktoroiden painegenke. Harakterizuiše kazvateližusel.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Mahusen profil' kogoneb gorizontoišpäi. Mahusentedo tedoidab mahusid, sen satused oma tarbhaižed maižandusen i geologijan täht.

Erased mahusen toižendad — allüvialine mahuz, čuruma, letema (ledma), savik, savima, turbaz. Vedenalaine ma om nima (muda, tümä).

Mineraližed komponentad ottas mahusen 50..60 % mülün mödhe i 90..97 procenthasai vedusen mödhe. Mahusen üläšoidun pudotadud ninevuz vajehtase 0,1..1,8 g/sm³ röunoiš.

Mahusen il'm mülütab äi gazoid, niiden kesken oma hapanik, hil'muiktuzgaz, metan da sen gomologad, azot, vezinik, rikvezinik.

Mahusen vepsän toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

  • Kezandma — jättud ma aigaks.
  • Kurdiž ma — man aluine, alamahuz.

Mahushe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Eile rad taivhas, a om mas.
  • Ičein ma om kal'hemb kuldad.
  • Kibinas ma palab.
  • Kuivadme madme asttes jaugoid ed kasta.
  • Ma om toine mam.
  • Ma navedib hergen, a pap' andandan.
  • Mad kivita ei ole.
  • Mas magadad — tegese nell'kümne pahut.

Ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.