Mal't

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Mal'tan Tazovaldkund
Repubblika ta' Malta (mal't.)
Republic of Malta (angl.)
 Flag
Flag of Malta.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Malta.svg
Pälidn Vallett
Eläjiden lugu (2011) 417,432[1] ristitud
Pind 316 km²
Mal'tan TazovaldkundRepubblika ta' Malta (mal't.)Republic of Malta (angl.)
Kel' mal'tan, anglijan
Valdkundan pämez' Mari-Luiz Koleiro Preka
Päministr Džozef Muskat
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .mt[3]
Telefonkod +356
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, angl.: Republic of Malta), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Vspäi 2004 :n ühtnii. Sen pälidn om Vallett.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1964 sügüz'kun 21. päivän Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päivän nügüdläine Mal'tan Konstitucii vahvištadud (jäl'ghižiden vajehtusidenke).

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Mal'tan topografine kart.

Mal't sijadase seičimil saril (Mal'tan sarištol), kaikiš surembad niišpäi oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijahasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.

Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed päresursad — mouckivi (sared saudud necišpäi). Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.

Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om 4nz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no :n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (Evropas penemb necidä vaiše Vatikan).

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Sur'mastariden pert'kulu om Mal'tan parlamentan ištundsija Vallettas, sil aigal parlamentan uz' pert' om sauvomas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Mal'tan parlament om üks'kodine. Sihe mülüdas:

  • Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati/House of Representatives), kogoneb 69 deputatad-ühtnijad, heid rahvaz valičeb 5 vodeks.
  • Prezident. Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast.

Konstitucijan mödhe, kaik ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.

Vl 2013 keväz'kun 9. päivän järgvaličendad parlamentha oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand.

Mal'tan Tazovaldkund alajagase 68 municipalitetha (mal't. kunsill lokali, angl. local council). Ned ühtenzoittas 6 statistižhe ümbrikho (angl. district) vai 3 statistižhe regionha (angl. region).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Mal'tas elädas mal'talaižed.

Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. rist., vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; tošttud eksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Census of Population and Housing 2011: Final Report. Valletta: National Statistics Office, 2014. 335 p. — Lp. 11. ISBN 978-99957-29-47-9. (angl.)
  2. Edel 2008 vot — mal'tan lir.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.