Mal't

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mal'tan Tazovaldkund
Repubblika ta' Malta (mal't.)
Republic of Malta (angl.)
 Flag
Flag of Malta.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Malta.svg
Pälidn Vallett
Eläjiden lugu (2011) 417,432[1] ristitud
Pind 316 km²
Mal'tan TazovaldkundRepubblika ta' Malta (mal't.)Republic of Malta (angl.)
Kel' mal'tan, anglijan
Valdkundan pämez' Mari-Luiz Koleiro Preka
Päministr Džozef Muskat
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .mt[3]
Telefonkod +356
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, angl.: Republic of Malta), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Vspäi 2004 :n ühtnii. Sen pälidn om Vallett.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1964 sügüz'kun 21. päivän Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päivän nügüdläine Mal'tan Konstitucii vahvištadud (jäl'ghižiden vajehtusidenke).

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Sur'mastariden pert'kulu om Mal'tan parlamentan ištundsija Vallettas, sil aigal parlamentan uz' pert' om sauvomas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Mal'tan parlament om üks'kodine. Sihe mülüdas:

  • Ezitajiden Kodi (Kamra tad-Deputati/House of Representatives), kogoneb 69 deputatad-ühtnijad, heid rahvaz valičeb 5 vodeks.
  • Prezident. Ezitajiden Kodi valičeb da paneb radsijha händast.

Konstitucijan mödhe, kaik ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.

Vl 2013 keväz'kun 9. päivän järgvaličendad parlamentha oliba.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Mal'tan topografine kart.

Mal't sijadase seičimil saril (Mal'tan sarištol), kaikiš surembad niišpäi oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijahasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.

Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed päresursad — mouckivi (sared saudud necišpäi). Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.

Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om 4nz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no :n kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (Evropas penemb necidä vaiše Vatikan).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Mal'tan administrativiž-territorialine jagand.

Mal'tan Tazovaldkund alajagase 68 municipalitetha (mal't. kunsill lokali, angl. local council). Ned ühtenzoittas 6 statistižhe ümbrikho (angl. district) vai 3 statistižhe regionha (angl. region).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Mal'tas elädas mal'talaižed.

Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. rist., vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; tošttud eksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Census of Population and Housing 2011: Final Report. Valletta: National Statistics Office, 2014. 335 p. — Lp. 11. ISBN 978-99957-29-47-9. (angl.)
  2. Edel 2008 vot — mal'tan lir.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.