Mariinskii Posad

Mariinskii Posad
Мариинский Посад (ven.)
Сĕнтĕрвăрри (čuv.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	8,330 ristitud
Pind	14,45 km²
Pämez'	Pötr Mihailov; (edel vn 2015 kül'mkud,; reduku 2020—)
Telefonkod	+7−83 542-xx-xxx
Avtokod	21, 121
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Mariinskii Posad (ven.: Марии́нский Поса́д, čuv.: Сĕнтĕрвăрри) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Mariinskii Posadan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Marilaižiden amuine lidnut sijazihe Sundirin mägen pohjanno amuižes aigas. Čuvašalaižiden külä sündui sen jäl'ghe. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1620 kuti Sundir' (ven.: Сунды́рь). Nimitadas čuvašan kelel Сĕнтĕрвăрри tähäsai kahten penen jogen mödhe (nüg. Üläsundirk i Alasundirk), nimi kändase «Sundirin jogensu». Vl 1856 ühtenzoittihe lähižidenke külidenke da anttihe lidnan statusad udenke venäkel'ženke nimenke, Venäman imperatoran Marija Aleksandrovna-akan oiktastuseks.

Mariinskii Posadan ižandusen päsarakod oma turizm, sauvondmaterialiden tehmine (elektrokabeläd, elektroveimed, naglad) i sömtegimišt (leibkombinat, lihan ümbriradmižen edheotand), mugažo spirttegim om radmata.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Volg-jogen (čuv.: Атӑл) oiktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Emändan vai Sundirin mägi (ven.: Государева гора, mägimar.: Аламнер vai Аралы курык) om pirtud lidnanznamal, seižub lidnan päivnouzmas. Matkad Čeboksarhasai om 25 km päivlaskmha orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novočeboksarsk seičeme kilometrad päivlaskmha orhal vai 25 km avtotedme.

Mariinskii Posad om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 088 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 11 tuhad eläjid vozil 1992−2001 (11 100 rist. vl 2000).

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[1] oma udessündutadud i letud lidnas: ph. Stroican päjumalanpert' (1726), Kazanin Jumalanmaman jumalanpert' (1761), koume časounäd.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Mariinskii Posadan tehnologine tehnikum^[2] i Voglaveren valdkundaližen tehnižen universitetan filial (Joškar-Ol).

Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Budnikov (kül'mku 2015 — reduku 2020). Lidnan Administracijan pämez' om Väčeslav Sergejev vn 2022 kezakuspäi (velgusentäutai).