Murmanskan agj

Vikipedii-späi
Murmanskan agj
Мурманская область
Murmanskan agjan flag Murmanskan agjan znam
Murmanskan agjan flag Murmanskan agjan znam
Pälidn Murmansk
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

25-nz'

144 902 km²
8,22

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

63-nz'

753,557 ristitud (2018)
5,20 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

41-nz'

425,8 mlrd rub. (2016)
560,4 tuh. rub.

Federaline ümbrik Lodehline
Venäman ekonomine region Pohjoine
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Marina Kovtun
Ohjastusen pämez' hän-žo
Agjan Duman ezimez' Sergei Dubovoi
Gimn Murmanskan agjan gimn
Avtokod 51
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Murmanskan agj (ven.: Мурманская область) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Murmansk-vägilidn.

Keled[vajehta | vajehtada tekst]

Oficialine kel' om üks'jäine — venän kel'.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Murmanskan agj om olmas vl 1938 semendkun 28. päivälpäi.

Murmanskan agjan Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 1997 26. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 24. päiväl sulakud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Murmanskan agjan reljefan kart.

Murmanskan agj sijadase Kolan pol'sarel (agjan pindan 70%), mugažo lähižil saril da territorijoil.

Agjal om röunoid Karjalan Tazovaldkundanke suves, Suomenmanke päivlaskmas da Norvegijanke lodehes. Sen randad lainištadas Jävaldmeren Barencan merel pohjoižes, Vauktal merel päivnouzmas da suves.

Pind om 144 902 nellikkilometrad. Znamasižed joged oma Varzug, Umb, Kol, Tulom da Ponoi. Kaikiš suremb järv om Imandr. Kaik om 110 tuhad järvid enamba 0,1 nellikkilometrad pindanke.

Reljef om mägikaz jogiden alangištoidenke, tundrad mägitazangištoil oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Hibinoiden Judičvumčorr-mägi (1200 m) agjan keskuzpalas.

Klimat om meren ven vilu agjan suvipalas da subarktine agjan pohjoižpalas. Vilu tundub teravas, lujan nepsuden da kovan tullein tagut. Kezal voib panda halad jogo päiväl. Heinkun keskmäine lämuz om +8 C° mererandpolel da +14 C° keskuzrajoniš. Vilukun lämuz om −8 C° mererandpolel (lämän Gol'fstrim-joksmusen tagut) da −12..−15 C° keskuzrajoniš.

Londuseližed varad oma kivivoi da londuseline gaz šel'fas, metallad (raudkivend, vas'k, nikel', nefelin, cirkonii, kobal't, platin, osmii, iridii, berillii, litii), apatitad, pol'kalližarvoižed kived, kala, reskvezi, gidroenergii.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Agjan Ohjastusen pert' Murmanskas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Marina Kovtun radab gubernatoran vs 2012 sulakun 4. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 32 ezitajad videks vodeks. Sergei Dubovoi radab Agjan Duman ezimeheks vs 2016 redukun 5. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Murmanskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, komitetad, ohjandused da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele.

Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl. Gubernatoran valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (64,69%) da radab kahtenden strokun.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 795 409 ristitud[2], sidä kesken 82 vepsläšt[3]. Kaikutte ühesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om kuz'toštkümne lidnad agjas da 12 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (läz 50 tuh. ristituid vl 2015) oma Apatitad da Severomorsk. Vl 2015 kaik om 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,8%, ukrainalaižed — 4,3%, vaugedvenälaižed — 1,5%, totarlaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 9,2%.

Erased toižed igähižed rahvahad: saamalaižed — 1599 rist. (0,20%), karjalaižed — 1376 rist. (0,17%), suomalaižed — 273 rist. (0,03%).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Murmanskan agjan Päkäskusen tekst constitution.garant.ru-saital. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)
  3. Rosstat (gks.ru): Население коренных малочисленных народов Российской Федерации по родному языку по отдельным субъектам (Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ristitišt mamankelen da subjektan polhe). — Lp. 14. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii