Nahičevan

Vikipedii-späi
Nahičevan
Naxçıvan
Valdkund Azerbaidžan
Eläjiden lugu (2020) 94,500 ristitud
Pind 191,57 km²
Nahičevan Naxçıvan
Telefonkod +994-(0)36
Aigvö UTC+4


Nahičevan (azerb.: Naxçıvan [nɑxtʃɯˈvɑn], ناخجیوان «Nahčivan») om lidn Azerbaidžanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Nahičevanan Tazovaldkundan pälidn, valdkundan anklavan Iranan da Armenijan keskes.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 2. voz'tuhan EME keskes, sai nimitust sijaližen heimon mödhe. Mainitase ezmaižen kerdan kuti Naksuana Ptolemein «Geografii»-kirjas 2. voz'sadal meiden erad. Vl 1828 oli mülütadud Venäman imperijha. Vspäi 1921 om Azerbaidžanan palaks, avtonomijan pälidn vspäi 1924.

Nahičevan šingotase kitajižiden kebnavtoiden ühthekeradamižen tegimel, tekstil'tegimištol, sömtegimištol (oluden tegim), kengiden da pähižiden tehmižel, käzitöil, torguindal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Nahčivančai-jogen oiktal randal (azerb.: Naxçıvançay 82 km pitte, lankteb Araksan vezivaradimhe) i Araks-jogen hural randpolel, 873 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Bakuhusai om 450 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om kontinentaline kuiv, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +12,4 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+27 C°, tal'vkun-uhokun −4..+1 C°. Paneb sadegid 267 mm vodes, enamba sulakus-kezakus (30..38 mm kus), vähemba elokus-sügüz'kus (19 mm pordos).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 75,5 tuhad ristituid 15 km² pindal, vl 2000 — 63 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 95 100 eläjad vl 2016 i om nügüd'.

Nahičevanan valdkundaline universitet[1] radab vspäi 1990 (azerb.: Naxçıvan Dövlət Universiteti, nell' tuhad üläopenikoid). Sen aluz om pandud vl 1967 kut Azerbaidžanan pedagogižen institutan filial, vspäi 1972 se oli Nahičevanan valdkundaline pedagogine institut.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Nahičevan-lendimport (NAJ / UBBN, 526 tuh. passažiroid vl 2014) radab lidnas vspäi 2004. Tehtas reisid Bakuhu, Gändžha, Moskvha, Stambulha.

Passažirraudtestancii om sätud vl 1908 i ühtenzoitab tazovaldkundan anklavan i Iranan lidnoidenke (Tebriz, Tehran, Mešhed). Avtote mäneb Turkanmaha.

Vll 1986−2004 trolleibussistem oli olmas, koume jonod oli siš.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Nahičevanan valdkundaližen universitetan sait (ndu.edu.az). (azerb.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]