Sidzuok (lidn)

Sidzuok
静岡市
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Japonii
Eläjiden lugu (2023)	677,867 ristitud
Pind	1,411,93 km²
Pämez'	Takaši Namba; (sulaku 2023—; 難波喬司; Namba Takaši)
Telefonkod	+81-(0)54
Aigvö	UTC+9

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Sidzuok (japon.: 静岡市 Sidzuoka-si [ɕizɯꜜoka] «tün' kukkaz-lidn») om lidn Japonijan keskuzpalan suves, pol'tel Tokion i Nagojan keskes. Se om Sidzuokan prefekturan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vll 700..710 kuti Surugan agjan uz' Sumpu-pälidn (japon.: 駿府 vai Futü 府中). Vspäi 1869 lidnan nimituz om nügüdläine. Vl 1889 Sidzuok sai järedan lidnan oficiališt statusad. Paniba lidnad mantazole: lämoipalod (1889 i 1940), manrehkaiduz (1935), bombardiruind (1945). Vspäi 2003 Simidzu-avanport mülüb lidnha.

Sidzuok šingotase ühthekeradamižen bobaižiden i masštaban modeliden tehmižel. Kalanpüdandan port radab lidnas. Holitišed ottas 73 % ižanduses. Suren Sidzuokan kogosüdäiprodukt oli US$45,8 milliardad ekvivalentas vl 2010.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Abe-mägijogen randal (japon.: 安倍川 Abe-kava 53 km pitte, lankteb Tün'he valdmerhe, kävutase jondveden purtkeks), Surug-merilahten lodehližel randpolel, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib nähta Fudzi-mäged lidnaspäi.

Klimat om subtropine neps mererandal, pil'vekaz kuil vihmoiden äjüdenke. Om suks'kurortoid mägitahondas. Mererandal voden keskmäine lämuz om +16,9 C°, kezakun-sügüz'kun +22,4..+27,4 C°, tal'vkun-uhokun +6,9..+9,3 C°. Ekstremumad oma −6,8 C° (viluku) i +38,7 C° (heinku, eloku). Voib panda halad kül'mkus-sulakus, lanktenu lumi (oleleb harvoin lujas) sulab teravas. Paneb sadegid 2327 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (269..297 mm kus) i sügüz'kus-redukus (250..280 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (80..105 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..79 % röunoiš semendkus-redukus, 57..62 % tal'vkus-keväz'kus.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 707 183 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt nügüdläižiš röunoiš oli läz 740 tuhad eläjid vll 1985−1995. Läz 1 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Edeline lidnan pämez' om Nobuhiro Tanabe (田辺信宏 Tanabe Nobuhiro, sulaku 2011 — sulaku 2023).