Sterlitamak

Vikipedii-späi
Sterlitamak
Стерлитамак (ven.)
Стәрлетамаҡ (bašk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 277,410 ristitud
Pind 108,52 km²
Sterlitamak Стерлитамак (ven.) Стәрлетамаҡ (bašk.)
Pämez' Rustem Gazizov
(reduku 2021—)
Telefonkod +7−3473-xxx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sterlitamak (ven.: Стерлитамак [stʲɪrlʲɪtɐˈmak], bašk.: Стәрлетамаҡ / Stärletamaq [stær.ˌlɪ̞.tɑ.ˈmɑq] «Sterlin jogensu», tot.: Стәрлетамак, čuv.: Çтерлĕ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, mugažo Sterlitamakan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930 (ei mülü sihe).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud Savva Tetüšev-torgovanan taričendan mödhe vodel 1766 kuti Aškadaran valdmad i Sterlitamakan solvaldmad (ven.: Стерлитамакская солеводная пристань) tomha solad Ileckaspäi Keskuzvenämaha. Vl 1781 sai makundan lidnan statusad, mülüi Orenburgan gubernijha. Vozil 1920−1922 oli Baškiran avtonomijan pälidnaks.

Sterlitamakan ižandusen päsarakod oma himine, kivivoihimine, mašiništonsauvomine (tömašinoiden tegim, vagonoiden kohenduz), sauvond da sauvondmaterialiden tehmine (cement), sömtegimišt (spirtkombinat, oludtegim, leibkombinat, kaks' maidkombinatad, lihan edheotandad).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 120 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme. Sädab aglomeracijad lähižidenke Salavat- i Išimbai-lidnoidenke.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°, kezakun-elokun +18..+20 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12 C°. Paneb sadegid 553 mm vodes, enamba heinkus-elokus (59..60 mm kus), vähemba keväz'kus-sulakus (29..32 mm kus).

Sterlitamak om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Raudte jagab lidnad päivnouzmaižeks i päivlaskmaižeks palaks, om kahesa mikrorajonad kaikuččes palas, kaik niid om 16.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 273 486 ristitud, lidnaglomeracijan läz 600 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 280 233 eläjad vl 2017.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 49,5 %, totarlaižed — 23,9 %, baškiralaižed — 15,8 %, čuvašalaižed — 5,3 %, ukrainalaižed — 1,9 %, mordvinalaižed — 1,5 %, toižed rahvahad — 2,1 %.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Sterlitamakan äiprofil'ne professionaline[1], politehnine, sauvondan da proftehnologijoiden, fizkul'turan, ohjandusen da servisan[2] kolledžad, Ufan tedon da tehnologijoiden universitet, sen Sterlitamakan filial[3] i kolledž senno.

Edeline lidnümbikon Administracijan pämez' oli Vladimir Kulikov (sügüz'ku 2016 — reduku 2021).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da rel'sobusad ühtenzoittas lähižidenke järedoidenke lidnoidenke.

«Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad da Salavatad päivlaskmaspäi. Sterlitamak-raudtestancii om olmas vspäi 1934.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Sterlitamakan äiprofil'žen professionaližen kolledžan sait (mirsmpc.ru). (ven.)
  2. Sterlitamakan fizkul'turan, ohjandusen da servisan kolledžan sait (stfk-rb.ru). (ven.)
  3. Ufan tedon da tehnologijoiden universitet, Sterlitamakan filialan sait (strbsu.ru). (ven.) (angl.) (bašk.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf