Tehnecii

Vikipedii-späi
Tehnecii
43
0
0
2
13
18
8
2
Tc
97,9072
Tehnecii
Tehnecijan spektran nägui pala

Tehnecii (Tctechnetium latinan kelel, amuižgrekan kelen τεχνητός-sanaspäi — «ratud») om 43nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Tehnecii om kaikiš kebnemb element, kudambal ei ole stabiližid izotopoid. Sadas sidä radioaktivižiš jändusišpäi himižel mahtusel, se om ezmäine sinteziruidud element. Varadase mugažo atomreaktoriš. Saiba tehnecijad vl 1936 AÜV:oiden Berkli-laboratorijas molibdenan meton deiterijal bombardiruindal, no vaiše vn 1937 kezakus italijalaižed Karlo Perr'je i Emilio Džino Segre el'genziba necidä i löuziba 43. elementad meton tedoidusen aigan Palermo-lidnas.

Voib löuta tehnecijad Mal, uranan kivendoiš jäl'geks: 5 × 10−10 grammad uranan 1 kilogrammas. Erasiden klassoiden tähthad mülütadas tehnecijad spektran mödhe.

Tehnecii om radiotoksine.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Tehnecii om hoštai radioaktivine hobedaižhahk päličmänendmetall.

Atommass — 97,9072. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,5 g/sm³. Suladandlämuz — 2430 K (2157 C°). Kehundlämuz — 4538 K (4265 C°).

Kaik 31 radioaktivišt izotopad oma olmas 85..115 atommassanke, da niiden 22 izomärad. Kaikiš hätkemb olijad izotopad oma tehnecii-97 da -98, niiden pol'čihodamižen pord om 4,21 i 4,2 millionad vozid.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kävutadas penid lugumärid südäielimiden medicinas oiktan diagnozan täht.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]