Terbii

Vikipedii-späi
Terbijan pallišk
65
0
2
8
27
18
8
2
Tb
158,92535
Terbii

Terbii (Tbterbium latinan kelel) om 65nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses, pala Man kores — 4,3 grammad tonnas. Ročilaine Karl Gustav Mosander-himik avaiži terbijan vl 1843. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (erbii, itterbii, ittrii).

Ei ole nimittušt biologižid rolid.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Terbii om pehmed tagokaz ninev hobedaižvauged mametall. Kristalline modifikacii toižetase 1289 C° lämudel.

Atommass — 158,92535. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,229 g/sm³. Suladandlämuz — 1629 K (1356 C°). Kehundlämuz — 3396 K (3123 C°).

Londuseline terbii kogoneb üks'jäižes stabiližes 159Tb-izotopaspäi. Toižed 35 izotopad oma ratud radioaktivižed 136..158, 160..171 atommassanke, tetas 27 izomärad mugažo.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Reagiruib kaikidenke galogenidenke i hapanikanke, vedenke, rikmuiktusenke. Oleskeleb reakcijoid azotanke, hil'nikanke, rikinke i boranke ližalämudel. Muigotandmär om +3 tobjimalaz, oleldab +2 i +4.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe terbijad metallurgijas, elektronikas i magnitoiden tehmižes. Tehtas kulundan da ul'trakulundan vägevid purtkid ühthesuladusespäi raudanke. Kävutadas terbijan hapandust avaros TV- i monitoriden teletorvuziš flüorescirujaks vihandaks agentaks. Elementan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Maksoi 1000 US$ kilogrammas vl 2016, arv vajehtase lujas metallan irgudehe kacten.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]