Tetüši

Vikipedii-späi
Tetüši
Тетюши (ven.)
Тәтеш (tot.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 10,535 ristitud
Pind 9 km²
Tetüši Тетюши (ven.) Тәтеш (tot.)
Pämez' Ramis Safiullov
(reduku 2014—)
Telefonkod +7−84 373-xx-xxx
Avtokod 16, 116, 716
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Tetüši (tot.: Тәтеш / Tǝteş, ven.: Тетю́ши, čuv.: Теччĕ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Tetüšin rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Kaks' amušt lidnad oliba Tetüšin territorijal edel meiden erad, om niiden kaivandusiden sijid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vodele 1578 kaičemhas totarlaižiden londoišpäi. Anttihe lidnan statusad vl 1781, se oli Kazanin gubernijan makundan keskuseks vspäi 1802.

Tetüši šingotase mehanižel tegimel (Kazanin punolendimiden tegimen pala). Leibän edheotand i omblendfabrik oma lidnan tegimištos.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen (Volgan) korktal oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vanoikahas tahondas. Matkad Kazanihesai om 100 km pohjoižhe orhal vai 145 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,9 C°, heinkun +19,4 C°, vilukun −12,1 C°. Paneb sadegid 543 mm vodes, enamba heinkus (70 mm), vähemba uhokus (23 mm).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik kaks' pen't küläd (kaik 21 rist. vl 2017) mülüdas lidnankundha Tetüšin ližaks.

Lidnan pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline Nevondkundan ezimez' om Gennadii Mitrofanov. Lidnan Radonoigendajan komitetan pämez' om Aleksei Nikonorov vn 2022 sügüz'kuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 596 ristitud, rajonan pol'. Kaik 11 337 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 900 eläjad vozil 2000−2001.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 54,3 %, totarlaižed — 25,7 %, čuvašalaižed — 13,2 %, mordvinalaižed — 5,4 %, toižed rahvahad — 1,4 %.

Islaman kaks' pühäpertid oma avaitud. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (letihe vll 1773−1777), kaks' jumalanpertid i časoun'.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Tetüšin maižanduztehnikum[2] i civiližen kaičendan valdkundaline kolledž[3] (pedagogine enččel).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Jogiport da valdmad oma lidnas matknikoiden täht.

Lähembaine raudtestancii om Bua, sijadase Buinsk-lidnas 41 km päivlaskmha avtotedme.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Tetüšin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Tetüšin maižanduztehnikum edu.tatar.ru-saital. (ven.)
  3. Tetüšin civiližen kaičendan kolledžan sait (tetushi-tpu.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši