Tirniauz

Vikipedii-späi
Tirniauz
Тырныауз (ven.)
Къруукъуэ (kab. da čerk.)
Тырныаўуз (kar. da balk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 20,696 ristitud
Pind 61,8 km²
Tirniauz Тырныауз (ven.) Къруукъуэ (kab. da čerk.) Тырныаўуз (kar. da balk.)
Pämez' Rasul Tolgurov
(reduku 2016—)
Telefonkod +7−86 638-xx-xxx
Avtokod 07
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Tirniauz (ven.: Тырныауз, kab. da čerk.: Къруукъуэ, kar. da balk.: Тырныаўуз) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om El'brusan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 kuti Girhožan-külä samha molibdenad da vol'framad sijaližel torhudel. Vl 1937 se sai žilon statusad Alabaksan-nimenke (ven.: Нижний Баксан). Vl 1955 žilo sai lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke. Vspäi 2001 likvidiruihe kaivuzkombinatad, no se toi ristitišton polendust, i kaivuzkompanii om sätud tošti vl 2017 kuti valdkundaližen «Rosteh»-korporacijan pala[1]. Vodele 2023 kompanii planiruib sauda kaik tarbhašt i zavodida metalloiden samišt udel materialižel alusel. Kivendon küllästamine linneb Nevinnomisskas, kut ende-ki oli.

Tirniauz šingotase sauvondgipsan materialiden tegimel i turizman edheotandoil.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Baksan-jogen molembil randoil (Terekan bassein). Reljef om korktoiden mägiden (Kavkaz), om süvid jogialangištoid. Korktused vajehtadas polentošt-kahten tuhad metrid röunoiš, lidnan keskmäine korktuz — 1307 m valdmeren pindan päl. Toturbaši-mägi om kaikiš korktemb lidnan röunoiš, 2786 metrad. Reduvalud oleskeldas, katastrofine oli vn 2000 heinkus. Matkad lähembaižhe Nal'čik-lidnhasai om 57 km päivnouzmha orhal vai 82 km avtotedme.

Tirniauz om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 000 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 20 566 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 100 eläjad vl 1992.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): balkarijalaižed — 52,1%, venälaižed — 23,2%, kabardalaižed — 15,2%, totarlaižed — 1,6%, lezgilaižed — 1,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,9%.

Islaman Keskuzline mečet' om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert'[2] om letud vl 1999 nevondkundaližes sauvusespäi.

El'brusan regionaline kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnankundan pämez' (Sijaližen ičeohjandusen nevondkundan ezimez') om Kemal Tilov (eloku 2012 — reduku 2016). Edeline lidnankundan Sijaližen administracijan pämez' om Ruslan Džappuev (eloku 2012 — reduku 2021), nügüdläine — Tahir Čimaev vn 2021 redukuspäi (velgusentäutai).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. «El'brusmetall»-kompanijan sait (elbrusmetal.ru). (ven.) (angl.)
  2. Tirniauzan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. El'brusan regionaližen kolledžan sait (elreco.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan lidnad
Baksan | Čegem | Maiskii | Nal'čik | Nartkal | Prohladnii | Terek | Tirniauz