Venälaine literatur

Vikipedii-späi
Venälaižiden kirjutajiden gruppine portret: «Sovremennik»-aiglehtesen redakcine kollegii. Ivan Gončarov, Ivan Turgenev, Lev Tolstoi, Dmitrii Grigorovič, Aleksandr Družinin i Aleksandr Ostrovskii. Sergei Levickijan foto
Gavrila Deržavin
Nikolai Karamzin
Aleksandr Puškin
Mihail Lermontov
Ivan Turgenev
Nikolai Gogol'
Lev Tolstoi
Födor Dostojevskii
Anton Čehov
Ivan Bunin
Vladimir Majakovskii
Anna Ahmatova
Boris Pasternak
Mihail Šolohov
Aleksandr Solženicin
Boris Strugackii
Vladimir Sorokin
Tatjana Tolstaja
Boris Akunin
Sergei Lukjanenko

Venälaine literatur om literatur venäkelel vai venälaižil tegijoil kirjutadud literatur.

Amuižvenälaine literatur[vajehta | vajehtada tekst]

Venälaine kirjkel' šingotaškanzi lujas hristanuskondan otandan jäl'ghe da kirilližen kirjamišton otandan kävutamha jäl'ghe. Sen aigan kirj tundištoiti udenke uskondanke da oli abunikan papile službas.

Amuine Venäma oti hristanuskondad Vizantijaspäi i muga putui sen valatoitusen alle, ližaks, jumalankodikundan ezmäižed papid da kirnikad amuižes Venämas oliba grekalaižed. Ezmäks kaik literatur oli kätud grekan kelespäi: (Biblijan kirjad, pühätatoiden sädused, pühämehiden žitijad (elonstarinad), melevoiden virkandoiden keradused i sen vuitte).

Žanrad[vajehta | vajehtada tekst]

Sädused[vajehta | vajehtada tekst]

Toižed[vajehta | vajehtada tekst]

  • «Slovnik» amuižvenälaižen literaturan projekt
  • 10.-11. voz'sadoiden amuižvenälaine literatur
  • 12. voz'sadan amuižvenälaine literatur
  • 13. voz'sadan amuižvenälaine literatur

Keskaigaine literatur[vajehta | vajehtada tekst]

Sädused[vajehta | vajehtada tekst]

Avtorad[vajehta | vajehtada tekst]

18. voz'sada[vajehta | vajehtada tekst]

Avtorad[vajehta | vajehtada tekst]

19. voz'sada[vajehta | vajehtada tekst]

Avtorad[vajehta | vajehtada tekst]

Hobedaigan literatur[vajehta | vajehtada tekst]

Avtorad[vajehta | vajehtada tekst]

Runoišt:

  • Ezisimvolizm
  • Vanhembad simvolistad
  • Norembad simvolistad
  • Akmeistad
  • Futuristad
  • Imažinistad
  • Külärunokirjutajad
  • OBERIU:n ühtnijad
  • Toižed

Proz:

Detektiv:

NSTÜ:n aig[vajehta | vajehtada tekst]

1920 — 1930-nded voded[vajehta | vajehtada tekst]

Lähtnuded röunan taga kirjutajad — Ivan Bunin, Aleksandr Kuprin, Ivan Šmelöv, Marina Cvetajeva, Georgii Adamovič, Vladislav Hodasevič, Georgii Ivanov

Jänuded Venämas kirjutajad:

Uz' pol'v:

1940—50-nded voded[vajehta | vajehtada tekst]

Voziden 1941−1945 Sur' Kodimaine soda om rodimijan man istorijan tragedii, no sen aigan linni kuti «henktä kebnemba», 20. voz'sadan 20-nziden da 30-nziden voziden rindatades, konz ei sand ezitada kaikile ičeze pozicii. Meled, kul'tur, literatur ei sirdnus edehepäi. Suren voinan aigan päzutand ramkoišpäi tuli da realižen, ei pakitoittud, elon mujand. Ičetundmuz ližadab, soda opendab meletada da kacta sil'mihe, kandab päzundad koumekümnenziden voziden ideologijaspäi. Sur' voin ližadab Stalinan arvod, mitte el'gandase kuti vei. Lopuks mif sünduti Sured vejad, kudamb vägesti fašizmad. Tuleb rahvahan da vejan ühtmuden illüzii.
Stalin ei olend vaumhiš edel sodad; sid' vn 1941 heinkun 3. päivän (möhäližiš) hän sädab pagin rahvahazepäi: «Velled da sizared!», toimetades, miše tariž lujeta mehiden ičetahtod da patriotizmad. Vl 1941 sügüzel Jumalatomiden kund oli pästtud poiš, mugažo antireligiozine propagand oli heittud. Muga Stalin keradab rahvahan uskondan vägid, miše virigzoitta patriotizmad.
Valdkundan uz' tundmuz, tarbhuz juriden udessündutamha da patriotizman libutand tuliba. Sen aigan nevondkundaline literatur andoi äjän neche azjaha.

Lirik[vajehta | vajehtada tekst]

Arni lirik reagirui sodha sen ezmäižiden kuiden aigan.

Täs om runoišton nell' čuradust:

  1. «Vanhembaižen pol'ven» runokirjutajiden lirik (1930-nded voded): Tvardovskii Aleksandr, Simonov Konstantin, Smeläkov Jaroslav, Kedrin Dmitrii, Roždestvenskii Robert i tž.. Runokirjutajad käraudasoiš venälaižiden etniženno tundmusennoks ičeze runoiš.
  2. Surmitadud sodan aigan runokirjutajiden lirik: Kul'čickii Mihail, Bagrickii Eduard, Kogan Pavel i tž.. Se lirikan čuraduz harakterizuib runoišton levedust, vägevid intonacijoid.
  3. Runokirjutajiden lirik, miččed tegiba runokirjutajikš sodan aigan i jänuded eläjiden keskes: Gudzenko Semön, Drunina Julija, Sluckii Boris i tž.. Nened runokirjutajad andoiba ut sodan tundmust, kudamb erini «vanhemban pol'ven» runokirjutajiden tundmusespäi.
  4. Rahvahaline lirine pajo.

1960—80-nded voded[vajehta | vajehtada tekst]

Runoišt[vajehta | vajehtada tekst]

Runokirjutajad-kuz'kümnenikad

1970−1980. voziden ičepästand da sen jäl'gendajad

Venäman nügüd'aigaine literatur venäkelel[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüd'aigaižen prozan čuradused[vajehta | vajehtada tekst]

Prozan kirjutajad[vajehta | vajehtada tekst]

Arvostelijad[vajehta | vajehtada tekst]

Literatur lapsiden täht[vajehta | vajehtada tekst]

20. voz'sadan aigan venälaine literatur lapsiden täht mäni änikoičendale politižiden süiden tagut[1] päazjas. Kornei Čukovskii-runokirjutai zavodi kirjutada ezinenas mugoižid runoid, miččid oma mel'he lapsile. Äjad runokirjutajad tuliba hänen jäl'ghe: Agnija Barto, Samuil Maršak, Sergei Mihalkov, Grigorii Oster, Genrih Sapgir, Roman Sef, Irina Tokmakova, kudamb om tetab ičeze sarnoil-ki, Boris Zahoder, hän om znamasine känduzkirjutai, tegi tundmust venälaižid mail'man klassiženke literaturanke lapsiden täht.

Prozankirjutajad — Lev Kassil', Nikolai Nosov, Viktor Dragunskii, Viktor Golävkin, hö sädiba sanutesid, miččiš päheng om jalotabaine da šal'koda prihaine starinoičeb kaikiš azjoiš, Arkadii Gaidar, Vladimir Sutejev, mitte om sarnoiden tegii, kuvatai da animacijantegii, Vil'jam Kozlov, Vitalii Gubarev, Anatolii Aleksin, Anatolii Ribakov, Sofja Prokofjeva, Eduard Šim, mugažo Eduard Uspenskii, kudamb tegi melel Čeburaškad — rahvahan sarnališt personažad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Stalinizm i literatur lapsiden täht NSTÜ:n nomenklaturan politikas (1930−1950-nded voded). — Psyfactor.org. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]