ÜRO:n Varuitomuden Nevondkund

ÜRO:n Varuitomuden Nevondkund (angl.: United Nations Security Council, franc.: Conseil de sécurité de l'ONU, arab.: مجلس أمن الأمم المتحدة‎, kit.: 联合国安全理事会, isp.: Consejo de Seguridad de la ONU) om ÜRO:n kaikenaigaine organ, kudambale ÜRO:n Päkäskusen 24. kirjutusen mödhe om pandud pävastuz rahvahidenkeskeižen kožundan i varuitomuden kaičendas. Mülüb ÜRO:n kudhe «päorganha».

Mülükund

Nevondkund mülütab 15 valdkundad-ühtnijad — viž kaikenaigašt i kümne vajehtujad, ÜRO:n Päassamblei valičeb heid kahteks vodeks. ÜRO:n Päkäskusen sättujad kohendused oma tehtud vn 1963 17. päiväl tal'vkud ÜRO:n GA 1995 (XVIII)-rezolucijal (edel sidä Nevondkund mülüti vaiše kaikenaigažid ühtnijoid). Necen rezolücijan mödhe Varuitomuden Nevondkundan kümne vajehtujad ühtnijad valitas geografižen principan mödhe, ned oma:

viž — Afrikan da Azijan valdkundoišpäi;

üks' — Päivnouzmaižen Evropan valdkundoišpäi;

kaks' — Latinižen Amerikan valdkundoišpäi;

kaks' — Päivlaskmaižen Evropan valdkundoišpäi da toižiš valdkundoišpäi^[1].

Nevondkundan ezimehed vajehtasoiš joga kus sen valdkundoiden nimikirjutesen mödhe, kudambad sijadasoiš anglijankel'židen nimiden kirjamišton mödhe^[2].

Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaižed ühtnijad oma Venäma, Kitai, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad, Sur' Britanii i Francii. ÜRO:n kaikenaigaižil ühtnijoil «veto-oiktuz» om^[3]. Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaižil ühtnijoil kollektivine kel'don oiktuz om (seičeme pidimata)^[4].

Se organ om kaičenus znamasižes märas Ruzvel'tan «nell' policijad»-planaspäi (1941), modificiruihe Francijan mülündal i regionaližen komponentan ližadusel. Muga Kitain sija vn 1971 redukun 25. päivhäsai oli Kitain Tazovaldkundal, vspäi 1949 kontrolirui vaiše Taivanid da erasid-se lähižid sarid (ÜRO:n Päassamblejan rezolücii 2758).

Venäma om ÜRO:n Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaižeks ühtnijaks vn 1991 tal'vkun 24. päiväspäi^[5] kut NSTÜ:n jäl'ghetulii valdkund, lopi ičeze olendad SRÜ:n sädandanke^[6] kut valdkund da rahvahidenkeskeižen oiktusen subjekt vn 1991 tal'vkun 26. päiväspäi, NSTÜ:n Ülembaižen Nevondkundan Vedomostiš oficialižešti ei olend publikoitud NSTÜ:n sodavägiden Tazovaldkundan Nevondkundan deklaracijan 26.12.1991 nomer 142-N mödhe.

ÜRO:n Varuitomuden Nevondkundan jäl'geližed vajehtujad ühtnijad vn 2020 vilukun 1. päiväspäi oliba Vjetnam, Niger, Tunis, Estinma, Sent Vinsent da Grenadinad — Ekvatorialižen Gvinejan, Kot d'Ivuaran, Kuveitan, Perun, Pol'šanman sijas, kudambiden valdatused lopihe edel sidä vn 2019 31. päiväl tal'vkud.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

[1] ttp://daccessdds.un.org/doc/RESOLUTION/GEN/NR0/188/92/IMG/NR018892.pdf?OpenElement

[2] ttp://www.un.org/ru/sc/presidency/

[3] ttp://www.un.org/ru/sc/meetings/veto/

[4] ttps://ru.wikisource.org/wiki/%D0%A3%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2_%D0%9E%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%8A%D0%B5%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D1%91%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%9D%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B9#%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8C%D1%8F_27

[5] ttps://www.un.org/ru/sc/members/

[6] ttps://cis.minsk.by/reestrv2/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]