Žukovskii (lidn)
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 110,083 ristitud |
| Pind | 47,29 km² |
| Pämez' | Andronik Pak (semendku 2025—) |
| Telefonkod | +7−49 848-x-xx-xx |
| Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Žukovskii (ven.: Жуко́вский) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se Moskvan suvipäivnouzmaižeks ezilidnaks, agjan 17..19nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om tedolidnan statusanke vn 2007 vilukuspäi.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Edeližed eländpunktad lidnan territorijal oliba Novoroždestveno-žilo, Kolonec-külä i Bikovo-žilon istorine pala. Projektiruihe Kazanin kahtent päraudtestancijad siš tahondas i sauvoškanzihe järedan raudtesol'men sauvusid edel Ezmäšt mail'man sodad, se soda azoti sauvomišt.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1935 sauvomha aerodinamižid kodvindtorvid tedoinstitutanke. Vl 1935 uz' žilo sai Stahanovo-nimed (ven.: Стаха́ново) Donbassan Aleksei Stahanov-kaivajan oiktastuseks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1947 23. päiväl sulakud, udesnimitihe Venäman imperijan Nikolai Žukovskii-tedomehen kanzannimen mödhe, aerodinamikan alusenpanijan.
Žukovskii šingotase aviaraketižen tehnikan kudel tedokeskusel i eksperimentaližel tegimel, mašinansauvomižen tegimel (eriline aviatehnik, lämbitusen ladimed, lehtraudaine pakuitez), sauvondmaterialiden pästandal (punümbriradai tegim, iknad, alüminijasižed konstrukcijad, lämuzizoläcii, čomamahtol'žen valandan tegim), sömtegimištol (leibän edheotand, «Nestle»-kompanijan jähižen tegim). Rahvahidenkeskeine aviakosmine salon vedase lidnas joga paratomal vodel elokus.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Moskvanjogen hural randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om kaks'kümne kilometrad päivlaskmha-lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Ramenskoje ani päivnouzmha da suvipäivnouzmha aerodroman taga, Litkarino 12 km päivlaskmha, Dzeržinskii, Kotel'niki i Lüberci 12 km lodeheze.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Žukovskii om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Om ümbärtud Ramenskojen municipaližen ümbrikon territorijal kaikiš polišpäi.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Boris Aubakirov (tal'vku 2023 — semendku 2025), Jurii Prohorov (kül'mku 2018 — tal'vku 2023). Jurii Prohorov radab lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimehen vn 2023 tal'vkuspäi. Edeližed lidnan nevondkundan ezimehed oma Boris Aubakirov (reduku 2019 — tal'vku 2023), Sergei Räzanov (kül'mku 2018 — reduku 2019), Andrei Voitük (radoi vn 2018 kül'mkuhusai).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 žilon ristitišt oli 10 785 eläjad, vl 1959 lidnan — 41 748 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 104 736 ristutud, vn 2021 — 111 222 ristitud. Kaik 108 980 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se ületi 100 tuhad vl 1989.
Rahvahad (2010): venälaižed — 85,7 %, ukrainalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 10,1 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma saudud lidnas: seičeme jumalanpertid i časoun'.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, aluzškol nomer 15 venän etnokul'turkomponentanke, kaks'toštkümne keskškolad (nomer 2..13), gimnazii nomer 1, licei nomer 14, ehtal'ne keskškol, joudai škol, škol-internat, lapsiden sädamižen keskuz, kaks' čomamahtoiden školad, koume sportkeskust (sportkazvatandan Podvig «Vägitego», borcuindsportan «Spektr», noriden päzutajiden).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Žukovskijan Aviatehnikum V. A. Kazakovan nimed[2], Lendajiden-kodvijoiden škol, üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad (Moskvan aviainstitut i Moskvan fiziž-tehnine institut).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas: kuz' maršrutad lidnadme i seičeme ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke. Tramvailikund linneb vn 2010 lidnan generaližen planan mödhe.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Žukovskii-lendimport (ZIA / РНУ / UUBW / УУБВ, 1,1 mln passažiroid vl 2018) radab lidnan suvipäivnouzmas vspäi 2016. Bikovo-lendimport radoi vll 1933−2010 ühtennimižes žilos ani lodeheze lidnaspäi.
Otdih-raudteplatform radab lidnan pohjoižes vspäi 1932, elektrojonused ajadas Kazanin päraudtestancijaspäi, toižed platformad oma Il'jinskai i Kratovo lähižiš žiloiš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden pert' i Aerogidrodinamikan tedoinstitut (sulaku 2006)
- Koume jumalanpertid, vn 2012 nägu
- Valdkundaližen Centrospas-päzutandjoukun päsijaduz vl 2013
- Lidnan kul'turkeskuz i punolendimiden ištutandtaho Leninan torgul (2022)
- «Meteor»-stadion (2006)
- Rahvahidenkeskeižen Žukovskii-lendimportan sauvuz vn 2018 elokus
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Žukovskii (lidn) Vikiaitas |
| Moskvan agjan lidnad | ||
| Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||
