Mine sisu juurde

Žukovskii (lidn)

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Žukovskii (Moskvan agj))
Žukovskii
Жуковский
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 110,083 ristitud
Pind 47,29 km²
ŽukovskiiЖуковский
Pämez' Andronik Pak
(semendku 2025—)
Telefonkod +7−49 848-x-xx-xx
Avtokod 50, 90, 150, 190, 750
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Žukovskii (ven.: Жуко́вский) om Venäman lidn da lidnümbrik Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se Moskvan suvipäivnouzmaižeks ezilidnaks, agjan 17..19nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om tedolidnan statusanke vn 2007 vilukuspäi.

Edeližed eländpunktad lidnan territorijal oliba Novoroždestveno-žilo, Kolonec-külä i Bikovo-žilon istorine pala. Projektiruihe Kazanin kahtent päraudtestancijad siš tahondas i sauvoškanzihe järedan raudtesol'men sauvusid edel Ezmäšt mail'man sodad, se soda azoti sauvomišt.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1935 sauvomha aerodinamižid kodvindtorvid tedoinstitutanke. Vl 1935 uz' žilo sai Stahanovo-nimed (ven.: Стаха́ново) Donbassan Aleksei Stahanov-kaivajan oiktastuseks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1947 23. päiväl sulakud, udesnimitihe Venäman imperijan Nikolai Žukovskii-tedomehen kanzannimen mödhe, aerodinamikan alusenpanijan.

Žukovskii šingotase aviaraketižen tehnikan kudel tedokeskusel i eksperimentaližel tegimel, mašinansauvomižen tegimel (eriline aviatehnik, lämbitusen ladimed, lehtraudaine pakuitez), sauvondmaterialiden pästandal (punümbriradai tegim, iknad, alüminijasižed konstrukcijad, lämuzizoläcii, čomamahtol'žen valandan tegim), sömtegimištol (leibän edheotand, «Nestle»-kompanijan jähižen tegim). Rahvahidenkeskeine aviakosmine salon vedase lidnas joga paratomal vodel elokus.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Žukovskii-lidnümbrikon sijaduz agjas vn 2023 kartal

Lidn sijadase Moskvanjogen hural randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om kaks'kümne kilometrad päivlaskmha-lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Ramenskoje ani päivnouzmha da suvipäivnouzmha aerodroman taga, Litkarino 12 km päivlaskmha, Dzeržinskii, Kotel'niki i Lüberci 12 km lodeheze.

Lidnan planiruindan rajonad (2010)

Žukovskii om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Om ümbärtud Ramenskojen municipaližen ümbrikon territorijal kaikiš polišpäi.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Boris Aubakirov (tal'vku 2023 — semendku 2025), Jurii Prohorov (kül'mku 2018 — tal'vku 2023). Jurii Prohorov radab lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimehen vn 2023 tal'vkuspäi. Edeližed lidnan nevondkundan ezimehed oma Boris Aubakirov (reduku 2019 — tal'vku 2023), Sergei Räzanov (kül'mku 2018 — reduku 2019), Andrei Voitük (radoi vn 2018 kül'mkuhusai).

Vl 1939 žilon ristitišt oli 10 785 eläjad, vl 1959 lidnan — 41 748 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 104 736 ristutud, vn 2021 — 111 222 ristitud. Kaik 108 980 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se ületi 100 tuhad vl 1989.

Rahvahad (2010): venälaižed — 85,7 %, ukrainalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 10,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma saudud lidnas: seičeme jumalanpertid i časoun'.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, aluzškol nomer 15 venän etnokul'turkomponentanke, kaks'toštkümne keskškolad (nomer 2..13), gimnazii nomer 1, licei nomer 14, ehtal'ne keskškol, joudai škol, škol-internat, lapsiden sädamižen keskuz, kaks' čomamahtoiden školad, koume sportkeskust (sportkazvatandan Podvig «Vägitego», borcuindsportan «Spektr», noriden päzutajiden).

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Žukovskijan Aviatehnikum V. A. Kazakovan nimed[2], Lendajiden-kodvijoiden škol, üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad (Moskvan aviainstitut i Moskvan fiziž-tehnine institut).

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas: kuz' maršrutad lidnadme i seičeme ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke. Tramvailikund linneb vn 2010 lidnan generaližen planan mödhe.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Žukovskii-lendimport (ZIA / РНУ / UUBW / УУБВ, 1,1 mln passažiroid vl 2018) radab lidnan suvipäivnouzmas vspäi 2016. Bikovo-lendimport radoi vll 1933−2010 ühtennimižes žilos ani lodeheze lidnaspäi.

Otdih-raudteplatform radab lidnan pohjoižes vspäi 1932, elektrojonused ajadas Kazanin päraudtestancijaspäi, toižed platformad oma Il'jinskai i Kratovo lähižiš žiloiš.

  1. Žukovskijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Žukovskijan Aviatehnikuman sait (zhat.ru). (ven.)


Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk