Mine sisu juurde

Kurosava Akira

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Akira Kurosava)
Kurosava Akira
japon.: 黒澤明
japon.: 黒沢明
Akira Kurosava vn 1953 tal'vkus
Akira Kurosava vn 1953 tal'vkus
radmižen toižend:

fil'moiden režissör, filmiprodutsent, scentarist, filmimonteerija, kirjutai, režissöör, produtsent, pirdai, filmistsenarist

sündundan dat:

23. keväz’ku 1910

sündundan sijaduz:

Ōi[d], Jaapani Keisririik[d][1]

valdkund:

 Jaapani Keisririik[d]
 Japonii

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Seijō[d], Setagaya[d], Tokio, Japonii

avtograf:

 Kurosava Akira VikiAitas

Akira Kurosava (japon.: 黒澤 明 Kurosava Akira; sünd. 23. keväz'ku 1910, Tokio, Japonijan imperii — kol. 6. sügüz'ku 1998, Setagai, Tokio, Japonii) oli tutab japonine režissör, scenarist, fil'miden prodüser. Lahjoitud nevondkundaližel Rahvahiden kožundan ordenal (1991).

Pästi 30 znamasišt fil'mad 57-voččes kar'jeras (1936−1993), neniden fil'miden enambust lugetas mail'man kinon klassikaks. Sai kaks' «Oskar»-arvlahjad parahimas verazkel'žes fil'mas: 1951 vodes («Rašömon») da 1975 vodes (venäkel'ne «Dersu Uzala»). Oli tetab mail'mas enamba, mi Japonijas. Läheni Päivnouzmman i Päivlaskmman veroid toštmatomiš fil'miš, erased süžetad oma sätud mail'man literaturan klassižiden kirjoiden mödhe (Dostojevskijan «Idiot», Lev Tolstoin «Ivan Il'jičan surm», Gor'kijan «Pohjas»-pjes, Šekspiran «Makbet» i «Lir-kunigaz»).

Oli sündnu Tokioho, Isamu da Šima Kurosavan kanzha, oli norembaižen kahesan lapsen keskes. Ozuti čomamahton mahtoid noressai, pirdi kuvid. Vl 1945 naiži, japonine Joko Jaguči-aktris oli hänen ak, elihe ühtes hänen surmhasai vl 1985. Sünduihe kaks' last.

Valitud fil'mografii

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • «Dzüdon genii» (japon.: 姿三四郎 Sugata sansiro:, 1943)
  • «Koditoi ižakoir» (野良犬 Nora inu, 1949)
  • «Rašömon» (羅生門 Rasö:mon, 1950)
  • «Idiot» (白痴 Hakuči, 1951)
  • «Eläda» (生きる Ikiru, 1952)
  • «Verev tron» (蜘蛛巣城 Kumonosu dzö: «häpein pezan zamk», 1957)
  • «Koume pahatukad peittud lidnuses» (隠し砦の三悪人 Kakusi toride-no san akunin, 1958)
  • «Pahad mehed magadas tünäs» (悪い奴ほどよく眠る Varui jacu hodo joku nemuru, 1960), vai «Käredad mehed jädas elegiš» nevondkundaližiš kinoteatriš
  • «Rusked bard» (赤ひげ Akahige, 1965)
  • «Dersu Uzala» (デルス・ウザーラ Derusu Udza:ra, 1975)
  • «Sodamehen kuvahaine» (影武者 Kagemusä «sodamez'-kuvahaine», 1980)
  • «Elokun rapsodii» (八月の狂詩曲 Hačigacu-no rapusodi, 1991)
  • «Völ ei» (まあだだよ Ma:dadajo, 1993)
  1. Carnegie Hall linked open data — 2017.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.