Alžir

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund
الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية
(Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja)
 Flag
Flag of Algeria.svg
 Valdkundznam
Algeria coa.png
Pälidn Alžir-lidn
Eläjiden lugu (2014) 38 813 722[1] ristitud
Pind 2 381 741 km²
Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkundالجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية(Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Abdel' Aziz Buteflika
Päministr Abdel'malek Sellal'
Religii islam
Valüt alžiran dinar (DZD)
Internet-domen .dz
Telefonkod +213
Aigvö UTC+1

Alžir (arab.: الجزائر, vepsän transkripcii: Al'-Džazāir), täuz' oficialine nimituz — Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund (arab.: الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja), om valdkund Afrikan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om ühtennimine Alžir-lidn.

Alžir om kaikiš suremb valdkund ičeze pindan mödhe Afrikas, Keskmeren randištonno, arabankel'žiš valdkundoišpäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1962 heinkun 5. päiväl Alžir tedoti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud vl 1976. Se om väges znamasižiden vajehtusidenke (vozil 1979, 1988, 1989, 1996).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alžiran topografine kart.

Alžir om mavaldkundröunoiš Tunisanke (röunan piduz — 1034 km) da Livijanke (989 km) päivnouzmas, Nigeranke suvipäivnouzmas (951 km), Malinke (1359 km) da Mavritanijanke (460 km) suvipäivlaskmas, Marokonke päivlaskmas (1941 km, sidä kesken Päivlaskmaižen Saharanke — 41 km). Ühthine röunoiden piduz om 6734 km. Alžiran pohjoižed randad lainištab Keskmeri 998 km pitte randanpirdanke. Valdkundan pind om 2 381 741 km².

Atlas-mägiden päivnouzmaine pol' seižub Alžiran pohjoižes, läz mererandištod. Murendajad manrehkaidused oma paksud täs, kaikiš tihedašti elänzoittud sijas (93% valdkundan ristitištod eläb läheli). Kaikiš korktemb čokkoim om Ahaggar-mägišton Tahat-mägi (2908 m) suvipäivnouzmpoles. Kaikiš alahaižemb sija om solakahan Šott-Mel'gir-järven pind (-40 m). Rahvahatoi Sahar-letetazangišt otab valdkundan territorijan nell' videndest. Znamasine jogi om Šeliff 700 km pitte.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, cink, hahktin, uran, fosfatad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alžiran parlamentan alakodin pert' Alžir-lidnas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (arab.: al'-Madžlis al'-Umma) 144 ühtnijanke (heiden koumandest prezident paneb radnikusile, 2/3 — valitas agjoiden suimil). Alakodi om Rahvahaline Nacionaline Suim (arab.: al'-Madžlis al'-Ša'abi al'-Vatani) 462 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Järgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vl 2012 semendkun 10. päiväl. Nügüdläine prezident om Abdel' Aziz Buteflika (vspäi 1999). Vn 2014 sulakun 17. päivän valičendoil hän sai 81,53%, se om hänen nellänz' strok. Päministr om Abdel'malek Sellal' vs 2014 sulakun 28. päiväspäi. Edel sidä hän oli jo päministran (03.09.2012 — 13.03.2014).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Alžiran administrativiž-territorialine jagand.

Alžir alajagase 48 agjaha (üks'lugu arab.: ولاية vilajet). Agjad jagase 553 ümbrikho (üks'lugu arab.: دائرة daira), ned — 1541 kommunha (üks'lugu arab.: بلدية baladija).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alžiras elädas alžiralaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): Oran, Konstantin, Džel'f, Batn, Setif. Vl 2012 kaik om 50 sadatuhašt lidnad.

Vl 2009 eläjiden lugu oli 34 895 000 ristitud.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alžiran päeksport om kivivoi (56%, sidä kesken toreh — 41%, ümbriratud — 15%) da londuseline gaz (40%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Alžiran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.