Alaman kel'

Vikipedii-späi
     Alaman kelen nügüd'aigaine leviganduz      Agjad, kus alaman kel' oli levitadud ende      Alagermanijan dialektad

Alaman kel' (vai Niderlandan kel', Gollandijan kel'; ičeze nimitused: de Nederlandse taal, het Nederlands) om germanižen gruppan indoevropine kel'.

Reguliruindorganizacii — Alaman kel'ühtištuz (Nederlandse Taalunie, NTU), se radab vspäi 1980 i sijadase Hagas (Alamad). Kirjankel' nimitase Standaardnederlands.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Alaman kel' om valdkundkel' Alamaiš (alamalaižed), Bel'gijas (flamandijalaižed), Surinamas. Mugažo se om EÜ:n üks' oficialižiš kelišpäi. Indonezijan erased rauhad mehed mušttas kel't.

Pagižijoiden lugu kuti kodikel' — 24 mln ristituid (2016), kuti kodikel' i kahtenz' kel' — 29 mln pagižijoid.

Edel 1925. vot lugetihe afrikaans-kel't alaman kelen paginaks, om levitadud Suviafrikan Tazovaldkundas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Kel' libui mererandaližiden frankoiden kelespäi, mitte sündui ezisaksan kelespäi. Lähembaižed heimkeled oma amuižanglijan, frizan i alasaksonijan keled.

Alaman kelen istorii zavodiše vll 450−500, konz se erištui frankan kelespäi konsonantoiden kahtenden saksan sirdusen pordos. Oli amuižalaman keleks 12. voz'sadan keskhesai, sid' keskalaman keleks 16. voz'sadahasai. Nügüd'aigaine versii lugese vspäi 1500. Kelen standartizacijan ezmäižed naprindad oliba tehtud keskaigaižen Burgundijan gercogan käskuzkundal (Dižon) i Lüteran Biblijan kändusel vl 1526 (Antverpen). Vll 1636−1637 Alamaiden Valdkundaline Biblii om pästtud Leidenha, se oti Gollandijan lidnoiden paginoid aluzeks i oli sel'ged Alamaiden kaikiden agjoiden eläjile.

Vl 1804 Matteis Sigenbek-professor publikoiči alaman kelen orfografijan ohjandimid, ned oliba velgusižed voz'sadan pol't. Käskuz kirjankeles (Wet schrijfwijze Nederlandsche taal) om vahvištadud Bel'gijas vl 1946, Alamaiš vl 1947, i pani oficialižen orfografijan alusid.

Lugusanad[vajehta | vajehtada tekst]

  • één — üks'
  • twee — kaks'
  • drie — koume
  • vier — nell'
  • vijf — viž
  • zes — kuz'
  • zeven — seičeme
  • acht — kahesa
  • negen — ühesa
  • tien — kümne
  • twintig — kaks'kümne
  • dertig — koumekümne
  • honderd — sada
  • duizend — tuha

Frazad[vajehta | vajehtada tekst]

  • Welkom! – Tervhen!
  • Wat is je naam? – Kut sindai kuctas?
  • Waar kom je vandaan? – Kugalaine oled?
  • Waar woon je? – Kus sinä eläd?
  • Tot ziens! / Vaarwel! – Nägemižhesai!
  • Dank je wel! / Bedankt. – Kitän.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.