Albanii

Albanijan Tazovaldkund
Republika e Shqipërisë

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Tiran-lidn
Eläjiden lugu (2018)	3,057,220 ristitud
Pind	28,748 km²
Kel'	albanijan
Valdkundan pämez'	Bairam Begai
Päministr	Edi Rama
Religii	islam, hristanuskond
Valüt	albanijan lek (ALL)
Internet-domen	.al
Telefonkod	+355
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Albanii (alb.: Shqipëria), täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: Republika e Shqipërisë [ɾɛpuˈblika ɛ ʃcipəˈɾiːsə]), om valdkund Suvievropas, Balkanan pol'saren päivlaskmas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.

Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks. Valdkund om kandidataks ühtnemha EÜ:hü vspäi 2014.

Istorii

Vn 1912 28. päiväl kül'mkud Albanii tedištoiti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi. Vll 1928−1939 valdkund oli kunigahuseks. Italii okkupirui Albanijad Toižen mail'man sodan aigan vll 1939−1944.

Vozil 1944−1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund. Albanii oli rahvahidenkeskeižes izoläcijas Enver Hodži-diktatoran režiman tagut hätken aigan.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (alb.: Kushtetuta) oli olmas vspäi 1914. Vn 1998 28. päiväl tal'vkud jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental sen-žo voden 21. päivän redukud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe, se om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Albanijan topografine kart (2010)

Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke), Pohjoižmakedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².

Mäged da kukhad ottas Albanijan seičeme kümnendest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi Pohjoižmakedonijan röunal, 2764 m valdmeren pindan päl. Znamasine täuzin albanine jogi om Drin 148 km pitte valdkundan pohjoižes. Järedad Škoderan i Ohridan järved sijadasoiš päivnouzmaižel röunal i mülüdas Albanijha vaiše paloin.

Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, väghine mahuz.

Politine sistem

Albanijan parlamentan pertin ocsein Tiran-lidnas vl 2009

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (alb.: Presidenti i Republikës së Shqipërisë). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.

Parlament om üks'kodine Albanijan Suim (alb.: Kuvendi i Shqipërisë vai Rahvahaline Suim (alb.: Kuvendi Popullor) 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.

Edi Rama radab Ministrišton ezimehen radnikusel vn 2013 sügüz'kun 15. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2021 25. päiväl sulakud. Bairam Begai om valitud prezidentan radnikusele vn 2022 4. päiväl kezakud (nelläs naprindas kandidatoiden olmatomuden tagut ezmäižes koumes naprindas, 78 än't 140:späi), radab heinkun 24. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Albanijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 12 agjaks (üks'lugu kark, alb.: qark). Agjad alajagasoiš 36 ümbrikoks (üks'lugu ret, alb.: rreth), ned — 373 municipalitetaks.

Eläjad

Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 2,831,741 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 3,490,400 eläjad vl 2000, se poleni rademigracijan i madalan sündutamižmäran tagut.

Nened rahvahad elädas Albanijas (2008): albanijalaižed — 95 %, grekalaižed — 3 %, toižed rahvahad — 2 %.

Uskondan mödhe (2011): islamanuskojad (sunnitad) — 56,7 %, riman katolikad — 10,0 %, ortodoksižed hristanuskojad — 6,8 %, ateistad — 2,5 %, bektašid (sufizman toižend) — 2,1 %, toižed uskojad — 5,7 %, märhapanendata — 16,2 %.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid ezilidnoidenke vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 62,1 % (2020).

Ižanduz

Albanijan ekonomik om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine, se om Evropan ühteks gollembiš valdkundoišpäi. Maižanduz om villäsiž-maploduine. Tegimišton päsarakod oma tekstiline, sömän i mecan ümbriradmine, kivivoin da metallkivendoiden samine, metallurgii, cementan tehmine, gidroenergetik. Mägisuksiden turizm om levitadud. Ižandusen šingotez vitkostase lujan korrupcijan tagut i välliden verazmaižiden investicijoiden tagapäi, Albanii oli rahvahidenkeskeižes izoläcijas hätken aigan.

Vl 2022 valdkundan nominaline KSP oli US$18,2 mlrd ekvivalentas (ostmižmahtusen paritetan mödhe US$51,1 mlrd), ühtele hengele US$6369 (US$17,858). Kogosüdäiproduktan palad (2022): maižanduz — 18,62 %, tegimišt — 21,39 %, holitišiden sfer — 47,35 %. Vn 2017 andmusiden mödhe radnikoiden 41,4 % om ottud maižandushe, 18,3 % ratas industrijas, radajiden lugu holitišiden sferas — 40,3 %.

Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30 %), kivivoi (12 %), raudkivend da raudühthesuladused (7 %), hromkivend (6 %), elektruz (6 %); toine eksport — cement (2 %), vas'k, kuld, kala. Importan päižed tavarad oma mašinad da mašiništ, söndtavarad, tekstil', himižed substancijad. Italii om pätorguindpartnöraks (eksportan kaks' videndest i importan koumandez vl 2015), mugažo Turkanma, Saksanma, Grekanma, i Kitai (importan 8 % kaikutte vl 2017).

Irdkosketused

• Albanijan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (parlament.al). (alb.) (angl.)
• Albanijan Tazovaldkundan e-ohjastusen oficialine sait (e-albania.al). (alb.)