Albanii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Albanijan Tazovaldkund
Republika e Shqipërisë
 Flag
Flag of Albania.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Albania.svg
Pälidn Tiran-lidn
Eläjiden lugu (2017) 3 047 987[1] ristitud
Pind 28 748 km²
Albanijan Tazovaldkund Republika e Shqipërisë
Kel' albanijan
Valdkundan pämez' Ilir Meta
Päministr Edi Rama
Religii islam, hristanuskond
Valüt albanijan lek (ALL)
Internet-domen .al
Telefonkod +355
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Albanii (alb.: Shqipëria), täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: Republika e Shqipërisë), om valdkund Suvievropas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1912 28. päiväl kül'mkud Albanii tedoti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi.

Vozil 1944−1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund.

Vn 1998 28. päiväl tal'vkud jäl'gmäine konstitucii om vahvištadud parlamental sen-žo voden 21. päivän redukud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Albanijan topografine kart.

Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke[3]), Makedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi, 2764 m valdmeren pindan päl.

Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Albanijan parlamentan pertin ocsein Tiran-lidnas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.

Parlament om üks'kodine Albanijan Suim (alb.: Kuvendi i Shqipërisë vai Rahvahaline Suim (alb.: Kuvendi Popullor) 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 25. päiväl kezakud. Vn 2017 24. päiväl heinkud parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad (Ilir Meta).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Albanijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 12 agjaha (üks'lugu kark, alb.: qark). Agjad alajagasoiš 36 ümbrikho (üks'lugu ret, alb.: rreth), ned — 373 municipalitetha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nened rahvahad elädas Albanijas (2008): albanijalaižed — 95%, grekalaižed — 3%, toižed rahvahad — 2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 831 741 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 490 400 eläjad vl 2000, se poleni rademigracijan i madalan sündutamižmäran tagut.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k, kuld, kala.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Albanijan ristitišton endustuz vn 2017 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Albanijan Konstitucii (1998) venäkelel (concourt.am) i anglijan kelel (Vikipurtked).
  3. Albanii tundišti Kosovon ripmatomut.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.