Albanii
| Flag |
Valdkundznam |
| Pälidn | Tiran-lidn |
| Eläjiden lugu (2014) | 3 020 209[1] ristitud |
| Pind | 28 748 km² |
| Kel' | albanijan |
| Valdkundan pämez' | Bujar Nišani |
| Päministr | Edi Rama |
| Religii | islam, hristanuskond |
| Valüt | albanijan lek (ALL) |
| Internet-domen | .al |
| Telefonkod | +355 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Albanii, täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: Republika e Shqipërisë), om valdkund Suvievropas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1912 kül'mkun 28. päivän Albanii tedoti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi.
Vozil 1944-1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund.
Vl 1998 tal'vkun 28. päiväl jäl'gmäine konstitucii oli vahvištadud parlamental sen-žo voden redukun 21. päivän kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe[2].
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke[3]), Makedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi, 2764 m valdmeren pindan päl.
Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, mahuz.
Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (alb.: Kuvendi) 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.
Vl 2013 kezakun 23. päivän järgvaličendad parlamentha oliba. Vl 2012 kezakun 11. päivän parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad (Bujar Nišani).
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kacu kirjutuz: Albanijan administrativiž-territorialine jagand.
Valdkund alajagase 12 agjaha (üks'lugu kark, alb.: qark). Agjad alajagase 36 ümbrikho (üks'lugu ret, alb.: rreth), ned — 373 municipalitetha.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Albanijas elädas albanijalaižed.
Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 2.831.741 ristitud.
Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k, kuld, kala.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Albanijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
- ↑ Albanijan Konstitucii (1998) venäkelel (concourt.am) da anglijan kelel (Vikipurtked).
- ↑ Albanii tundišti Kosovon ripmatomut.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Albanijan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. (alb.) (angl.)
- Albanijan Tazovaldkundan e-ohjastusen oficialine sait. (alb.)
| Albanii Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
| Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |