Amsterdam

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Amsterdam
 Lidnanznam
Wapen van Amsterdam.svg
 Flag
Flag of Amsterdam.svg
Valdkund Alamad
Eläjiden lugu (2016) 841 186 ristitud
Pind 219,32 km²
Amsterdam
Pämez' Eberhard van der Lan
Telefonkod +31-020
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Amsterdam (mugažo alaman kelel) om Alamaiden oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb Pohjoižalamad-agjaha. Enamba 2,4 mln ristituid elädas lidnümbrikos (vl 2016). Amsterdam mülüb Randstad-lidnaglomeracijha (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011).

Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port. Lidnan pämez' om Eberhard van der Lan (vs 2010 heinkun 7. päiväspäi).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti Aemstelredamme-külä läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks.

Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. Kezaližid Olimpiadvändoid.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amsterdaman lidnrajonad.

Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, 2 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud Eisselmer-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb pol'deroišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. Nordze-kanal ühtenzoittab Amsterdamad Pohjoižmerenke. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest.

Klimat om ven. Paneb sadegid 838 mm vodes, enamba voden kahtendel polel. Lumi lankteb 26 päiväd vodes.

Amsterdam jagase 8 lidnrajonha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1960 — 869 602 ristitud. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud.

Vl 2000 eläjiden keskes 27% oliba hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14% — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 4 jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted).

Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline Shiphol-lendimport (AMS) om nellänz' surtte Evropas, se seižub 3 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase 17 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs