Amsterdam

Vikipedii-späi
Amsterdam
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Alamad
Eläjiden lugu (2023) 921,468 ristitud
Pind 219,32 km²
Amsterdam
Pämez' Femke Halsema
(heinku 2018—)
Telefonkod +31-(0)20
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Amsterdam (mugažo alaman kelel, virktas [ˌɑmstərˈdɑm] «damb Amstel-jogel») om Alamaiden oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb Pohjoižgollandii-agjaha.

Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti Aemstelredamme-külä läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks.

Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. Kezaližid Olimpiadvändoid.

Amsterdam ezilidnoidenke šingotase elektrotehnižel i himižel sarakoil, transportižel mašinansauvomižel (lendimed, laivad), pun i kivivoin ümbriradmižel, sömtegimištol i turizmal (4,6 mln verazmalaižid vl 2009), meriportal. Philips-, ING Groep-kompanijoiden i Grinpis-organizacijan päfaterad oma saudud siš. Bankoiden keskuz, mail'man kaikiš vanhemb fondbirž (Euronext Amsterdam) radab lidnan keskuzpalas vspäi 1602.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Amsterdaman lidnrajonad

Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, kahten metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud Eisselmer-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb pol'deroišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. Nordze-kanal ühtenzoittab Amsterdamad Pohjoižmerenke. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest.

Klimat om ven valdmeren, luja lodehline tullei enambištub. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +16..+18 C°, tal'vkun-uhokun +3,8..+4,6 C°. Ekstremumad oma −19,7 C° i +36,3 C°. Paneb sadegid 850 mm vodes, enamba voden kahtendes poles (82..98 mm kus), vähemba sulakus (40 mm). Ei voi panda haloid kezakus-sügüz'kus. Lumi lankteb 26 päiväd vodes.

Amsterdam jagase kahesaks lidnrajonaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 869 602 ristitud vl 1960. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud. Kaik 841 186 ristitud elihe lidnas i enamba 2,4 mln ristituid kaikes lidnümbrikos vl 2016. Amsterdam mülüb Randstad-lidnaglomeracijha (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011).

Religijan mödhe (vn 2000 andmused) eläjiden 27 % oma hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14 % — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz).

Edeline lidnan pämez' (burgomistr) om Eberhard van der Lan (heinku 2010 — sügüz'ku 2017).

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 oli nell' jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted).

Kaik kuz' kiruhted augotasoiš lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline Shiphol-lendimport[1] (AMS / EHAM, 71,7 mln passažiroid vl 2019) om nellänz' surtte Evropas, se seižub koumen metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase kümne kilometrad suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoiže.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Rahvahidenkeskeižen Shiphol-lendimportan sait (schiphol.nl). (alam.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs