Gaziantep

Gaziantep

Valdkund	Turkanma
Eläjiden lugu (2025)	2,222,415 ristitud
Pind	6,819 km²
Pämez'	Fatma Šahin (keväz'ku 2014—, Fatma Şahin)
Telefonkod	+90−342, −343
Aigvö	UTC+3

Gaziantep (mugažo turkan kelel, virktas [ɡaːˈziantep], eziauguine Antep-nimi [anˈtep] om oficialitoi vspäi 1928) om lidn da ühtennimine agj Turkanman suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, suvipäivnouzmaižen Turkanman ekonomine keskuz.

Istorii

Severz'-se amuižid eländpunktoid om lidnan ümbrištos. Lidnuz Gaziantepan keskuses om udessaudud Vizantijan imperijan aigan 6. voz'sadas. Antep-nimituz sündui Keskaigan. Ližatihe Gazi-prefiksad («vägestai») lidnan nimitushe vl 1921 satusekahan borcuindan tagut francižid okkupantoid vaste. Sen aigtegon jäl'ghe armenijalaižed kändihe pagenikoikš, ende hö otiba znamasišt palad lidnan ristitištos. Vll 2012 i 2016 lidn oli alištunu bombatakale koume kerdad.

Gaziantep šingotase surel tegimištzonal znamasiženke irdpol'ženke torguindanke, muilan pästandal i mašinal tehtud kouroiden tehmižel, turizmal, penil torguindedheotandoil. Maižanduzrajonan keskuz (olivanpud, vinmarj, fistaškad).

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Tavr-mägisel'gan suvižil pautkil, 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Sirijan röunhasai om vižkümne kilometrad suvhe, Keskmeren randhasai om 120 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal.

Agjan klimat om Keskmeren. Keza om räk, kuiv da päivoikaz, tal'vaig om viluhk, neps da pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +16,0 C°, heinkun-elokun +28,7 C°, kezakun +24,8 C°, sügüz'kun +24,2 C°, tal'vkun-uhokun +3,9..+5,6 C°. Ekstremumad oma −17,5 C° (viluku) i +44,0 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +4,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,2 C° (tal'vku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,4 C°). Paneb sadegid 602 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (90..105 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (9..13 mm kus). Paneb lunt tal'ven kudes päiväs keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 44..49 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 71..74 % tal'vkus-uhokus, 56..67 % toižiš kuiš.

Rengazavtote om saudud lidnas ümbri.

Tobmuz

Edeline lidnan pämez' om Asim Güzelbei (turk.: Asım Güzelbey), hän radoi vll 2004−2014.

Eläjad

Vl 2010 agjan eläjiden lugu oli 1,700,763 ristitud. Vspäi 2013 lidnan i agjan ristitišt oma tazostadud, vl 2012 küläristitišt oti ühesandest. Läz 1,9 mln eläjid om arni lidnas (2025). Kaikiš suremb lidnan-agjan ristitišt om nügüd'.

Gaziantepan agj om elänzoittud turkoil päpaloin, kurdad ottas videndest kaikenaigaižes ristitištos (400..450 tuhad). Heiden ližaks agjas om läz 470 tuhad pagenijoid Sirijaspäi.

Gaziantepan universitet (turk.: Gaziantep Üniversitesi) radab vspäi 1987.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (gaziantep.bel.tr). (turk.)