Arktik

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arktikan mererandan projekcii

Arktik (grek.: ἄρκτος-sanaspäi «kondi», grek.: ἀρκτικός «olii Sur' Kondjantähthišton al») om ühthine fiziž-geografine region Man pohjoižes. Sen röun om tundran zonan suvine röun.

Arktik-region sijadase Pohjoižen polärižen pirdan südäimes tobjimalaz. Sen keskuz om Pohjoižnaba. Pind om läz 27 mln nellikkilometrid, sidä kesken Pohjoižen polärižen pirdan südäimes 21 mln km². Mülütab Jävaldmert läz täuzin, Evrazii- i Pohjoižamerik-kontinentiden pohjoižagjoid.

Neniden valdkundoiden territorijad sijadasoiš Arktikas paloin: AÜV (Aläsk-štat), Venäma, Norvegii, Islandii, Danii (Grenland) i Kanad. Om äi varoid, tarbhaižiden kaivatusiden löudmižsijid (kivivoi, londuseline gaz, uran, kivihil'), no äjad ned jädas muite hoikan ekologižen sisteman tagut.

Rel'jef[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaks' reljefzonad oma Arktikas: šel'f kontinentaližen augotižlibundan saridenke da kontinentiden agjoidenke i Arktine bassein. Jävaldmeren agjmered ottas šel'fad: Barencan meri, Karan meri, Laptevoiden meri, Päivnouzmaine Sibirin meri i Čukotkan meri. Venäman Arktikan kuivman rel'jef om ven päpaloin, regionan toižen kontinentaližen palan i sariden landšaft om mägikaz. Arktine bassein otab regionan keskuzpalad, sil om süvid merikatl'usid (5527 metrhasai süvütte) da vedenalažid mägisel'gid.

Arktikan kaikiš korktemb čokkoim om danine Gunbjörn-mägi Grenlandan päivnouzmas, 3694 m ü.m.t. kortte.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.