Avstrii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Avstrijan Tazovaldkund
Republik Österreich
 Flag
Flag of Austria.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Austria.svg
Pälidn Ven
Eläjiden lugu (2014) 8,223,062[1] ristitud
Pind 83,871 km²
Avstrijan TazovaldkundRepublik Österreich
Kel' saksan
Valdkundan pämez' Hainc Fišer
Päministr Verner Faiman
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .at[3]
Telefonkod +43
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Avstrii (saks.: Österreich), täuz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund (saks.: Republik Österreich), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Vspäi 1955 neitraline valdkund om, vspäi 1995 — :n ühtnii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ven.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1918 redukun 17. päiväl Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen satuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Avstrijan reljefan kart.

Avstrijal oma mavaldkundröunad Saksanmanke (röunan piduz — 801 km) da Čehanmanke (402 km) pohjoižes, Slovakijanke (105 km) da Mad'jaranmanke (321 km) päivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, Šveicarijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (34 km) päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund.

Avstrii om Keskevropalaine valdkund, sen pind om 83 871 km². Mägikaz ma om: keskmäine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. Päivnouzmpol'žed Al'pad ottas Avstrijan znamasišt palad. Kaikiš korktemb čokkoim om Grosglokner-mägi (3797 m).

Voden kesklämuz om +8°C, uhokun -1...-7°C da heinkun +18...+24°C. Vozne keskpainuz om 760 mm.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, cink, magnii), antimonii; toižed varad — mec, kivisol, grafit, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Avstrijan parlamentan pert' Venas, molembad kodid sätas ištundoid siš.

Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om federacijan prezident (saks.: Bundespräsident), kaik rahvaz valičeb händast kuden voden strokuks. Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen pämest.

Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz (saks. Bundesversammlung): ezmäine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. Federaline Nevondkund kuctas Bundestrat:aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad (landstag:ad) valitas sen ühtnijoid nelläks vai kudeks vodeks (lanstagha kactes). Nacijannevondkund kuctas Nacionalrat:aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Avstrijan administrativiž-territorialine jagand.

Avstrijas om 9 federacijanmad:

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Om 88,6 % avstrijalaižid (saksavstrijalaižid). Oficialine kel' om saksan kel'.

Avstrijalaižed — katoližen jumalankodikundan uskojad. Avstrijas om völ ortodoksid, protestantoid, judaistoid da islamanuskojid.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2014, surembaspäi penembha): Grac, Linc, Zal'cburg, Insbruk. Vl 2014 kaik oli 77 lidnad valdkundas enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Avstrijan päeksport om mašinansauvomižen da elektrotehnižen tegimišton produkcii (läz 25%), avtod da sen palad (7%), zelläd (5%); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3%), londuseline gaz (2%), vas'ken ühthesuladused (2%), bumag (2%), alüminii (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Avstrijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  2. Edel 1999 vot — avstrijan šilling.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.