Avstrii

Vikipedii-späi
Avstrijan Tazovaldkund
Republik Österreich
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Ven
Eläjiden lugu (2018) 8,793,370[1] ristitud
Pind 83,871 km²
Avstrijan Tazovaldkund Republik Österreich
Kel' saksan
Valdkundan pämez' Aleksandr Van der Bellen
Päministr Karl Nehammer
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .at[3]
Telefonkod +43
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Avstrii (saks.: Österreich), täuz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund (saks.: Republik Österreich [ʁepuˈbliːk ˈʔøːstɐʁaɪç]), om mererandatoi valdkund Evropan keskuzpalas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ven. Oficialine kel' om saksan kel'.

Valdkund om ÜRO:n ühtnijan vn 1955 tal'vkuspäi. Vspäi 1955 neitraline valdkund om i ei mülü nimiččihe sodablokoihe. Vspäi 1995 om EÜ:n ühtnijan.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Erigoittud Avstrijan gercogkund oli olmas vspäi 1156 (ende oli Bavarijan palaks) i oli absolütižen monarhijan alusenpanendaspäi. Vspäi 1276 saksan Gabsburgad-dinastii oli valdištmel. Vll 1438−1806 Avstrijan gercog oli Pühän Rimalaižen imperijan-ki imperatoran päpaloin. Vspäi 1526 Avstrii zavodi äivoččid sodoid Osmanan imperijad vaste, Čehanma i Horvatii kändihe Avstrijan palaks Mad'jaranman alištusen jäl'ghe turkoile. Vspäi 1687 Mad'jaranma eli unijas Avstrijanke. Vl 1815−1866 Germanine ühtištuz oli, i Avstrijan imperatorad oliba sen prezidentikš. Vll 1867−1918 nügüdläižen Avstrijan territorii mülüi konstitucižhe Avstrii da Mad'jaranma-monarhijha.

Vn 1918 17. päiväl redukud Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen tagut i kändihe tazovaldkundaks kerdalaz. Vl 1938 nacistine Saksanma anneksirui Avstrijad. Vn 1945 sulakus gitleranvastaižen koalicijan sodaväged küksihe Saksanman armijan Avstrijaspäi. Vn 1955 redukus valdkundan okkupacii tuli lophu, i se om neitraline Vilusodan aigaspäi.

Federaline Konstitucine käskuz (saks.: Bundes-Verfassungsgesetz), kudambad nimitadas Konstitucijaks[4] paksus, om vahvištadud vn 1920 10. päiväl kül'mkud, se om väges läz jogavoččidenke möhembaižidenke vajehtusidenke. Om udessündutadud vl 1945 vn 1934 Konstitucijan jäl'ghe.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Avstrijan reljefan kart

Avstrijan mavaldkundröunad oma Saksanmanke (röunan piduz — 801 km) da Čehanmanke (402 km) pohjoižes, Slovakijanke (105 km) i Mad'jaranmanke (321 km) päivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, Šveicarijanke (158 km) i Lihtenšteinanke (34 km) päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund.

Avstrii om keskuzevropine valdkund, sen pind om 83 871 km². Mägikaz ma om: keskmäine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. Päivnouzmaižed Al'pad ottas Avstrijan znamasišt palad. Kaikiš korktemb čokkoim om Grosglokner-mägi (3797 m).

Kaikiš znamasižemb jogi om Dunai, sen bassein otab valdkundan tobmad palad. Avstrijas om 580 järved, täuttas jäžomišpäi päpaloin. Bodenjärv (538 km²) sijadase Saksanman i Šveicarijan röunal, Nöizidler-Ze (157 km²) om Mad'jaranman röunal.

Voden keskmäine lämuz om +8 C°, heinkun +18..+24 C°, uhokun −1..−7 C°. Keskmäine vozne painuz om 760 mm.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, cink, magnii), antimonii, toižed varad — mec, kivisol, grafit, gidroenergii.

Politine sistem[vajehta | vajehtada lähte]

Avstrijan parlamentan pert' Venas, molembad kodid sätas ištundoid siš.

Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om federacijan prezident (saks.: Bundespräsident), kaik rahvaz valičeb händast kuden voden strokuks. Enamba mi kaht strokud jäl'geten rata ei sa. Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen pämest.

Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz (saks.: Bundesversammlung): ezmäine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. Federaline Nevondkund kuctas Bundestrat:aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad (landstag:ad) valitas sen ühtnijoid nelläks vai kudeks vodeks (lanstagha kacten). Nacijannevondkund kuctas Nacionalrat:aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2019 29. päiväl sügüz'kud (27. kucund). Valitihe federacijan prezidentad kahtel tural (vn 2016 24. sulaku i 4. tal'vku), Aleksandr Van der Bellen radab prezidentan vs 2017 vilukun 26. päiväspäi, om valitud tošti valičendoil vn 2022 9. redukud (sai 56,7 % änid ezmäižes turas). Karl Nehammer om pandud federacijan kancleraks prezidental vn 2021 6. päiväl tal'vkud. Edeližed kanclerad oma Aleksander Šallenberg (reduku — tal'vku 2021) i Sebastjan Kurc (tal'vku 2017 — reduku 2021).

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada lähte]

   Kacu kirjutuz: Avstrijan administrativiž-territorialine jagand.

Avstrijas om ühesa federacijanmad:

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2011 Avstrijan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 8,401,940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): avstrijalaižed (saksavstrijalaižed) — 84,2 %, saksalaižed — 2,1 %, serbalaižed — 1,4 %, turkad — 1,3 %, romanijalaižed — 1,2 %, Bosnijan da Gercegovinan enččed eläjad — 1,1 %, toižed rahvahad — 8,7 %.

Uskondan mödhe (2018): katoližen jumalankodikundan uskojad — 57,0 %, hristanuskojad-ortodoksad — 8,7 %, islamanuskojad — 7,9 %, hristanuskojad-evangelistad — 3,3 %, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 23,1 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Grac, Linc, Zal'cburg, Insbruk. Vl 2014 kaik oli 77 lidnad valdkundas enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Ižanduz[vajehta | vajehtada lähte]

Ekonomik baziruiše šingotadud industrialižel alusel.

Avstrijan päeksport om mašinansauvomižen da elektrotehnižen tegimišton produkcii (läz nelländest), avtod da sen palad (7 %), zelläd (5 %); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3 %), londuseline gaz (2 %), vas'ken ühthesuladused (2 %), bumag (2 %), alüminii (2 %).

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Avstrijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 1999. vot — avstrijan šilling.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Avstrijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.