Avstrii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Avstrijan Tazovaldkund
Republik Österreich
 Flag
Flag of Austria.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Austria.svg
Pälidn Ven
Eläjiden lugu (2018) 8 793 370[1] ristitud
Pind 83 871 km²
Avstrijan Tazovaldkund Republik Österreich
Kel' saksan
Valdkundan pämez' Aleksandr Van der Bellen
Päministr Sebastjan Kurc
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .at[3]
Telefonkod +43
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Avstrii (saks.: Österreich [ˈøːstɐˌʁaɪç]), täuz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund (saks.: Republik Österreich), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Vspäi 1955 neitraline valdkund om, vspäi 1995 — EÜ:n ühtnii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ven.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1918 17. päiväl redukud Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen satuseks. Vl 1938 nacistine Saksanma anneksirui Avstrijad. Vn 1945 sulakus gitleranvastaižen koalicijan sodaväged küksihe Saksanman armijan Avstrijaspäi. Vn 1955 redukus valdkundan okkupacii tuli lophu, i se om neitraline Vilusodan aigaspäi.

Federaline Konstitucine käskuz (saks.: Bundes-Verfassungsgesetz), kudambad nimitadas Konstitucijaks[4] paksus, om vahvištadud vn 1920 10. päiväl kül'mkud, se om väges läz jogavoččidenke möhembaižidenke vajehtusidenke. Om udessündutadud vl 1945 vn 1934 Konstitucijan jäl'ghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avstrijan reljefan kart.

Avstrijan mavaldkundröunad oma Saksanmanke (röunan piduz — 801 km) da Čehanmanke (402 km) pohjoižes, Slovakijanke (105 km) da Mad'jaranmanke (321 km) päivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, Šveicarijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (34 km) päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund.

Avstrii om keskuzevropine valdkund, sen pind om 83 871 km². Mägikaz ma om: keskmäine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. Päivnouzmpol'žed Al'pad ottas Avstrijan znamasišt palad. Kaikiš korktemb čokkoim om Grosglokner-mägi (3797 m).

Kaikiš znamasižemb jogi om Dunai, sen bassein otab valdkundan tobmad palad. Avstrijas om 580 järved, täuttas jäžomišpäi päpaloin. Bodenjärv (538 km²) sijadase Saksanman i Šveicarijan röunal, Nöizidler-Ze (157 km²) om Mad'jaranman röunal.

Voden keskmäine lämuz om +8 C°, uhokun −1..−7 C° da heinkun +18..+24 C°. Keskmäine vozne painuz om 760 mm.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, cink, magnii), antimonii, toižed varad — mec, kivisol, grafit, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avstrijan parlamentan pert' Venas, molembad kodid sätas ištundoid siš.

Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om federacijan prezident (saks.: Bundespräsident), kaik rahvaz valičeb händast kuden voden strokuks. Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen pämest.

Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz (saks.: Bundesversammlung): ezmäine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. Federaline Nevondkund kuctas Bundestrat:aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad (landstag:ad) valitas sen ühtnijoid nelläks vai kudeks vodeks (lanstagha kactes). Nacijannevondkund kuctas Nacionalrat:aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 15. päiväl redukud (26. kucund). Valitihe federacijan prezidentad kahtel tural (vn 2016 24. sulaku i 4. tal'vku), Aleksandr Van der Bellen radab prezidentan vs 2017 vilukun 26. päiväspäi. Sebastjan Kurc om pandud federacijan kancleraks prezidental vn 2017 18. päiväl tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Avstrijan administrativiž-territorialine jagand.

Avstrijas om 9 federacijanmad:

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 8,401,940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): avstrijalaižed (saksavstrijalaižed) — 84,2%, saksalaižed — 2,1%, serbalaižed — 1,4%, turkad — 1,3%, romanijalaižed — 1,2%, Bosnijan da Gercegovinan enččed eläjad — 1,1%, toižed rahvahad — 8,7%. Oficialine kel' om saksan kel'.

Uskondan mödhe (2018): katoližen jumalankodikundan uskojad — 57,0%, hristanuskojad-ortodoksad — 8,7%, islamanuskojad — 7,9%, hristanuskojad-evangelistad — 3,3%, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 23,1%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Grac, Linc, Zal'cburg, Insbruk. Vl 2014 kaik oli 77 lidnad valdkundas enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ekonomik baziruiše šingotadud industrialižel alusel.

Avstrijan päeksport om mašinansauvomižen da elektrotehnižen tegimišton produkcii (läz 25%), avtod da sen palad (7%), zelläd (5%); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3%), londuseline gaz (2%), vas'ken ühthesuladused (2%), bumag (2%), alüminii (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Avstrijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 1999 vot — avstrijan šilling.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Avstrijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.