Bagrationovsk

Vikipedii
Bagrationovsk
Багратионовск
 Lidnanznam
Bagrationovsk gerb.svg
 Flag
Bagrationovsk flag.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 6,409 ristitud
Pind 10,7 km²
Bagrationovsk Багратионовск
Pämez' Jurii Karafelov
(sügüz'ku 2016—)
Telefonkod +7−40 156-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Bagrationovsk (ven.: Багратионовск, pol'š. i saks.: Bagrationowsk; edel 1946 vot — Preisiš Eilau, saks.: Preußisch Eylau) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Bagrationovskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Valdkundröunzonan režim om väges lidnas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud kuti Tevtonan ordenan zamk-varmitez vl 1325, žilo senno — vl 1336. Se sai lidnan oiktusid vl 1585. Vl 1807 7.-8. päivil uhokud tora tegihe lidnanno Francijan i Venäman-Prussijan sodavägiden keskes. Vl 1866 raudte ühtenzoiti lidnad Königsberganke i Bartenštainanke (nüg. Pol'šanmas, heittihe raudted valdkundröunan rajonas). Suren sodan aigan vn 1945 10. päiväl uhokud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe venämalaižen Pötr Bagration-jenaralan muštoks — vn 1807 toran sodavejan.

Lidn šingotase mašiništonsauvomižel (torguind- i vilugoitimmašiništ), sömtegimištol (lihakombinat) i zell'tegimel, mugažo mebel'edheotand radab.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Pol'šanman röunanno. «Bagrationovsk — Bezledi»-röunpäličmänendtaho om 300 m suvipäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Kaliningradhasai om 37 km pohjoižhe orhal vai 40 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Laduškin 36 km lodeheze orhal vai 50 km avtol i Bartošice (Pol'šanma) 17 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotedme. Pened Langer- i Varškaiterskoje-järved sijadasoiš Bagrationovskas.

Kaik 87 žilod mülüdas lidnümbrikho Bagrationovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1019,88 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 400 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 461 eläjad vl 1939 i 7 400 eläjad vll 1998−2001. Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' om saudud vl 1995, se om phh. Veran, Nadeždan i Lübovin da heiden Sofija-maman pühäpert'.

Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,3%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,0%, ukrainalaižed — 3,7%, vaugedvenälaižed — 3,0%, armenijalaižed — 0,9%, saksalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, litvalaižed — 0,5%, pol'šanmalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,0%.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk