Mine sisu juurde

Sjudad de la Kost

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Ciudad de la Costa)
Sjudad de la Kost
Ciudad de la Costa
Valdkund Urugvai
Eläjiden lugu (2023) 116,501 ristitud
Pind 51,25 km²
Sjudad de la KostCiudad de la Costa
Pämez' Hulia Matilla
(2025—,
Julia Matilla)
Telefonkod +598−26-xxx-xxx
Aigvö UTC−3
Lidnan kart rajonidenke (2011)

Sjudad de la Kost (isp.: Ciudad de la Costa «randišton lidn») om lidn Urugvain suvirandal. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Montevideon päivnouzmaine ezilidn, mülüb Kanelonesan agjaha kaikiš surembaks lidnaks.

Montevideo-pälidnan šingotez vedi ezilidnoiden ližadusennoks. Pened lidnad i kurortad päivnouzmha pälidnan ezilidnoišpäi kazvoiba mugažo kümneks kilometraks i ühtištuiba aigan mändes. Eländpunkt sai lidnan röunoid da oiktusid vn 1994 19. päiväl redukud nügüdläiženke nimitusenke.

Sjudad de la Kost šingotase lebuturizmal kül'bendrandanno. Letud avtodrom abutab sile i rahvahidenkeskeižen Karrasko-lendimportan sijaduz Paso Karrasko-lidnas ani lodeheze.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan municipalitetan sijaduz agjas (2012)

Lidn sijadase agjan suves, vedase pidust' Atlantižen valdmeren randad kuz'toštkümneks kilometraks, sijadase 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Toižiden kurortlidnoiden Kosta de Oro-rajon («kuldaine rand») levitase seičemekümneks kilometraks päivnouzmha lidnaspäi.

Klimat om subtropine valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +16,8 C°, tal'vkun-keväz'kun +20,8..+22,6 C°, kezakun-elokun +10,6..+12,1 C°. Ekstremumad oma −7,4 C° (kezaku) i +39,9 C° (tal'vku-uhoku). Ei voi panda halad redukus-sulakus (sulakun minimum om +1,3 C°). Il'man lämuz voib ületada +28 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1163 mm vodes, kuidme läz tazomäras (88..112 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..72 % röunoiš redukus-uhokus, 78..79 % semendkus-heinkus, 74..75 % toižiš kuiš.

Vn 2011 Urugvain rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 95,178 ristitud, vn 2023 — 116,501 ristitud. Lidnan ristitišt ližadui läz pol'tošt kerdad vspäi 1996 (66,402 ristitud).