Uglegorsk (Sahalinan agj)
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 7,686 ristitud |
| Pämez' | Födor Filin (viluku 2023—) |
| Telefonkod | +7−42 432-xx-xxx |
| Avtokod | 65 |
| Aigvö | UTC+11 (MSK+8) |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Uglegorsk (ven.: Углего́рск, japon.: ウグレゴルスク Uguregorusku) om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren päivlaskmas. Se om Uglegorskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2017. vot — rajonan).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud 20. voz'sadan augotišes. Vozil 1905−1945 oli Japonijan palaks, nimitihe Esutoro-šičö (japon.: 恵須取支庁). Saudud japonijalaižil cellülozbumagaine kombinat radoi sijaližel torhudel 1990-nzihe vozihesai. Anttihe lidnan statusad vl 1946.
Uglegorsk-lidn šingotase kivihilen i buran hilen samižel ümbrištos tomha verhiže maihe — «Päivnouzmaine kaivuzkompanii»[1] da toižed, i sömtegimištol (leibtegim, oludtegim, kalanümbriradmine), meriport radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Tünen valdmeren Tataran sal'men päivnouzmaižel randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lühüd Tuhlänk-jogi om lidnan pohjoižröunaks, nimitihe Masurao-kanalaks japonižen sauvomižen jäl'ghe, lankteb Tataran sal'mhe. Uglegork-jogi (ven.: Углегорка) ümbärdab lidnan päivnouzmpoles i pohjoižespäi kahtes kilometras, lankteb merhe mugažo.
Matkad Suvisahalinskhasai om 240 km suvhe orhal vai 290 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Poronaisk 77 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme i Makarov 73 km suvipäivnouzmha orhal vai 270 km avtol.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Dmitrii Cukanov (tal'vku 2021 — viluku 2023) i Sergei Doroščuk (sulaku 2016 — tal'vku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 381 ristitud, lidnümbrikon nell' seičemendest, vn 2021 — 8 041 ristitud. Kaik 9 070 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 800 eläjad vl 1935 i 19 100 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen (om saudud vl 2014) i ph. Joann-edelkävujan sündundan[2]. Sintoizman kahten pühäpertin jändused oma kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol. Lähembaine professionaližen opendusen aluzkund om Sahalinan kaivuztehnikum[3], sijadase lidnanvuiččes Šahtörsk-žilos kümnes kilometras pohjoižhe, mugažo regionaline lendimport.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon tobmuden sauvuz keskuztorgul (2022)
- Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen pühäpert', vn 2016 nägu
- Enččen cellülozbumagaižen kombinatan sauvused vl 2010 vai sen aigemba
- Lidnan stadion (2019)
- Kul'turkeskuz (2022)
- Lidnan meriport vl 2008
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan da lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (uglegorsk.sakhalin.gov.ru). (ven.)
- Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel sakhalin.gov.ru-saital. (ven.)
- Lidnan informacine sait (uglegorsk.ru). (ven.)
| Uglegorsk (Sahalinan agj) Vikiaitas |
| Sahalinan agjan lidnad | ||
| Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk | ||
