Gan

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Ganan Tazovaldkund
Republic of Ghana
 Flag
Flag of Ghana.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Ghana.svg
Pälidn Akkr
Eläjiden lugu (2014) 25 758 108[1] ristitud
Pind 238 533 km²
Ganan TazovaldkundRepublic of Ghana
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Džon Dramani Mahama
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, islam
Valüt ganan sedi (GHS)
Internet-domen .gh
Telefonkod +233
Aigvö UTC+0

Gan (angl.: Ghana), täuz' oficialine nimi — Ganan Tazovaldkund (angl. Republic of Ghana), om äirahvahaline valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1957 vot sidä nimitihe Britanijan Kuldrand:aks. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Akkr.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1957 keväz'kun 6. päiväl Gan tedoti ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii[2] oli ottud vl 1992 sulakun 28. päiväl kaiken rahvahan referendumal da tuli väghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ganan topografine kart.

Gan om mavaldkundröunoiš Kot d'Ivuaranke päivlaskmas (röunan piduz — 720 km), Burkina Fasonke lodehes da pohjoižes (602 km), Togonke päivnouzmas (1098 km). Ühthine röunoiden piduz om 2420 km. Ganan suvižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Gvinejan laht, randanpird om 539 km. Veden saum om 4,61% (11 tuh. km², sidä kesken Vol'tan vezivaradim).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Afadžato-mägi (885 m).

Gan sijadase severz' gradusad pohjoižpolehe ekvatoraspäi, sen tagut klimat om subekvatorialine mussonine, neps suves da kuivahk pohjoižes. Vodes kuiv- da vihmsezonad vajehtelese keskneze, no tal'vel om kuivamb.

Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, kivivoi, almazad tegimišton täht, boksitad, marganc; toižed varad oma mouckivi, mec, londuseline kaučuk, kala, keitandsol, gidroenergii.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan, Ülembaižen Käskuzkundan da Prezidentan (Osu Castle) sauvused Akkras.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Hän-žo om ohjastusen-ki pämeheks da armijan päkäsknikaks, valičese kaikel rahvahal nelläks vodeks, paneb varaprezidentad radsijha. Prezident paneb radsijha ministrid, parlament vahvištab tobjad palad heišpäi.

Parlament (angl.: Parliament of Ghana) om üks'kodine. Kaik rahvaz valičeb sen 275 ühtnijad mugažo nelläks vodeks.

Ganan Generaližed järgvaličendad oliba vl 2012 tal'vkun 7. da 8. päivil, änestihe prezidentad da parlamentan kandidatoid kerdalaz. Nügüdläine prezident om Džon Dramani Mahama (sai 50,70%).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Ganan administrativiž-territorialine jagand.

Gan alajagase 10 agjaha (angl.: region). Agjad alajagase 6 metropolijan ühthižkundha (surhe lidnha) da 55 municipaližhe ühthižkundha. Municipaližed ühthižkundad — 212 ümbrikho (angl.: district). Kaik om 275 valičemižümbrikod (angl.: constituency). Municipaližed ühthižkundad mugažo alajagase 58 lidnnevondkundha, 108 zonnevondkundha da 626 territorijankundha. Lopuks, kaik om läz 16 tuhad sijaližid komitetoid.

Agjad mugažo ühtnese 4 statistižhe regionha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ganas elädas ganalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): Kumasi, Tamale. Vl 2013 kaik oli 14 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Ganan päeksport oli kuld (44%), kivivoi (18%), kakaonbabud (14%); toine eksport oli kakaopast (2%), kakaovoi (1%), pumaterialad (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Ganan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Ganan Konstitucijan tekst Vikipurtkiš. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.