Mine sisu juurde

Gan

Vikipedii-späi
Ganan Tazovaldkund
Republic of Ghana
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Akkr
Eläjiden lugu (2018) 28,102,471[1] ristitud
Pind 238,533 km²
Ganan Tazovaldkund Republic of Ghana
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Nana Akufo-Addo
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, islam
Valüt ganan sedi (GHS)
Internet-domen .gh
Telefonkod +233
Aigvö UTC+0

Gan (angl.: Ghana [ˈɡɑːnə]), täuz' oficialine nimituz — Ganan Tazovaldkund (angl.: Republic of Ghana), om äirahvahaline valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1957 vot nimitihe sidä Britanijan Kuldrand:aks. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Akkr.

Vn 1957 6. päiväl keväz'kud Gan tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii[2] om ottud vn 1992 28. päiväl sulakud kaiken rahvahan referendumal da tuli väghe.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ganan topografine kart.

Gan om mavaldkundröunoiš Kot d'Ivuaranke päivlaskmas (röunan piduz — 720 km), Burkina Fasonke lodehes da pohjoižes (602 km), Togonke päivnouzmas (1098 km). Ühthine röunoiden piduz om 2420 km. Ganan suvižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Gvinejan laht, randanpird om 539 km. Veden saum om 4,61% (11 tuh. km², sidä kesken Vol'tan vezivaradim).

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Afadžato-mägi (885 m).

Gan sijadase severz'-se gradusad pohjoižpolehe ekvatoraspäi, sen tagut klimat om subekvatorialine mussonine, neps suves da kuivahk pohjoižes. Vodes kuiv- da vihmsezonad vajehtelesoiš keskneze, no tal'vel om kuivamb.

Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, kivivoi, diamantad tegimišton täht, boksitad, marganc; toižed varad oma mouckivi, mec, londuseline kaučuk, kala, keitandsol, gidroenergii.

Parlamentan, Ülembaižen Käskuzkundan da Prezidentan (Osu Castle) sauvused Akkras.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Ghana). Hän-žo om ohjastusen-ki pämeheks da armijan päkäsknikaks, valičese kaikel rahvahal nelläks vodeks, paneb varaprezidentad radsijha. Prezident paneb radsijha ministrid, parlament vahvištab tobjad palad heišpäi.

Parlament (angl.: Parliament of Ghana) om üks'kodine. Kaik rahvaz valičeb sen 275 ühtnijad mugažo nelläks vodeks.

Ganan Generaližed järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 7. päiväl tal'vkud, änestadihe prezidentad varaprezidentanke da parlamentan kandidatoid kerdalaz. Nügüdläine prezident om Nana Akufo-Addo (sai 53,85%).

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Ganan administrativiž-territorialine jagand.

Gan jagase 10 agjaks (angl.: region). Agjad alajagasoiš 6 metropolijan ühthižkundha (surhe lidnha) da 55 municipaližhe ühthižkundha. Municipaližed ühthižkundad — 212 ümbrikho (angl.: district). Kaik om 275 valičemižümbrikod (angl.: constituency). Municipaližed ühthižkundad mugažo alajagasoiš 58 lidnnevondkundha, 108 zonnevondkundha da 626 territorijankundha. Lopuks, kaik om läz 16 tuhad sijaližid komitetoid.

Agjad ühtnesoiš 4 statistižhe regionha.

Ganas elädas ganalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 25 758 108 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Anglijan kel' om rahvahidenkeskeižen kontaktiden kel'.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 71,2% (vižkümnenden päivän jumalankodikund i harizmatikad 28,3%, protestantad 18,4%, katolikad 13,1%, toižed hristanuskojad 11,4%), islamanuskojad — 17,6%, rahvahaližed uskondad — 5,2%, toižed uskojad — 0,8%, religijatomad — 5,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kumasi, Tamale. Vl 2013 kaik oli 14 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.

Vl 2012 Ganan päeksport oli kuld (44%), kivivoi (18%), kakaonbabud (14%); toine eksport oli kakaopast (2%), kakaovoi (1%), pumaterialad (1%).

  1. Ganan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Ganan Konstitucijan tekst Vikipurtkiš. (angl.)



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.