Gelii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kolb puhthanke gelijanke.
2
0
0
0
0
0
0
2
He
4,002602
Gelii
Gelijan spektraližed pirdad.

Gelii (Hehelium latinan kelel) om kahtenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden ezmäižes periodas.

Gelii om lujas levitadud londuses (23% massan mödhe, kahtenz' sija vezinikan jäl'ghe), sikš miše se om lujas stabiline substancii i om kaičenus tähäsai Suren Poukahtusen aigaspäi. Nügüd' se sündub tähthiš levitadud vezinikaspäi. Element om harv Mas, sündub radioaktivižiden metalloiden čihodamižes da putub londuseližhe gazha, kudambaspäi sidä sadas-ki madallämuzdistilläcijal.

Francijalaine Pjer Žansen- i anglijalaine Norman Lokjer-astronomad avaižiba uden elementan Päiväižen spektras läz ühten aigan vl 1868. Kahtes vodes Lokjer tariči nimitada sidä gelijaks (amuižgrek.: ἥλιος «päiväine»).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gelii om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 4,002602. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00017846 (+20 C°) g/sm³. Suladandlämuz — 0,95 K. Kehundlämuz — 4,215 K.

Londuseline gelii kogoneb kahtes izotopaspäi (4He — 99,99986%, 3He — 0,00014%). Sen ližaks tetas seičeme ratud izotopad 2 (diproton) i 5..10 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Element om kaikiš inertižemb Mendelejevan tabludes. Ei ole löutud himišt reakcijad völ, kudambas gelii ühtniži. Sädab vaiše erasid stabilitomid ühtnendoid — eksimeroid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.