Gelii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kolb puhthanke gelijanke.
2
0
0
0
0
0
0
2
He
4,002602
Gelii
Gelijan spektraližed pirdad.

Gelii (Hehelium latinan kelel) om kahtenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden ezmäižes periodas.

Gelii om lujas levitadud londuses (23% massan mödhe, kahtenz' sija vezinikan jäl'ghe), sikš miše se om lujas stabiline substancii i om kaičenus tähäsai Suren Poukahtusen aigaspäi. Nügüd' se sündub tähthiš levitadud vezinikaspäi. Element om harv Mas, sündub radioaktivižiden metalloiden čihodamižes da putub londuseližhe gazha, kudambaspäi sidä sadas-ki madallämuzdistilläcijal.

Francijalaine Pjer Žansen- i britanine (anglijalaine) Norman Lokjer-astronomad avaižiba uden elementan Päiväižen spektras läz ühten aigan vl 1868. Kahtes vodes Lokjer tariči nimitada sidä gelijaks (amuižgrek.: ἥλιος «päiväine»).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gelii om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 4,002602. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00017846 (+20 C°) g/sm³. Suladandlämuz — 0,95 K (−272,2 C°). Kehundlämuz — 4,22 K (−268,93 C°).

Londuseline gelii kogoneb kahtes izotopaspäi (4He — 99,99986%, 3He — 0,00014%). Sen ližaks tetas seičeme ratud izotopad 2 (diproton) i 5..10 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Element om kaikiš inertižemb Mendelejevan tabludes. Ei ole löutud himišt reakcijad völ, kudambas gelii ühtniži. Sädab vaiše erasid stabilitomid ühtnendoid — eksimeroid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]