Geometrii

Geometrijan muz Luvr-muzejas. Tegii om tundmatoi, mramor, Genui, 18. voz'sada

Geometrii (amuižgrek.: γεωμετρία geōmetría «man märičend») om tedo idealiziruidud strukturoiš i kesksidoiš avarudes. Se om matematikan päjagusišpäi i kaikiš amuižemb jaguz arifmetikan ühtes.

Geometrii-tedon predmet om hibjoiden ičekeskeine sijaduz, se ozutase niiden koskendas toine toižennoks vai ühthižes röunas, olendas «keskes», «südäimes» i m.e.; hibjoiden surudel, toižin sanoin hibjoiden tazostuses, «suremba» vai «penemba»; hibjoiden toižetamižil mugažo. Geometrine hibj om abstrakcii Evklidan aigaspäi völ.

Istorii

Kut sistematine tedo geometrii sündui Amuižes Grekanmas, sen aksiomatižed sekoimižed oma ümbrikirjutadud Evklidan «Augud»-säduses. Evklidan geometrii oli otnus palatomiden figuroiden tedoidusel lapakol pindal (lapakusel) i avarudes, niiden pindan i mülün lugendal.

Taritud vl 1637 Rene Dekartal koordinatine metod venub analitižen i differencialižen geometrijoiden aluses. Sidodud pirdatandha tegendad vediba deskriptivižen i projektivižen geometrijoiden sädandannoks. Sihe aighasai kaik logižed sekoimižed jäiba Evklidan aksiomatižen tulendpolen ramuziš.

Jur'vajehtused tuliba tedoho Nikolai Lobačevskii-tedomehen töidenke vl 1829, hän pučihe paralleližusen aksiomaspäi i sädi ut evklidatont geometrijad evklidan irdpolel, muga märiči tedon edesižen šingotesen i uziden teorijoiden sädandan teid.

Klassifikacii

Feliks Klein tariči geometrijan jagusiden klassifikacijad ičese «Erlangenan programas» (1872), se klassifikacii om päine meiden-ki päivil. Kleinan mödhe, joga jaguz tedoidab geometrižiden objektoiden niid ičendoid, kudambad oma invariantižed (kaičesoiš) erasen-se toižetamižiden gruppan tegendan aigan, se grupp om specifine kaikuččen jagusen täht.

Kacu mugažo

• Geometrine kesklugu
• Geometrine progressii

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.