Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih
| Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih | |
| saks.: Georg Wilhelm Friedrich Hegel | |
 Hegelän portret, pirdi Jakob Šlezinger vl 1831 | |
| radmižen toižend: |
filosof, õppejõud, philosophy historian, kirjutai, philosopher of law, loogik |
|---|---|
| sündundan dat: |
27. eloku 1770 |
| sündundan sijaduz: |
Štutgart, Württembergi hertsogkond[d], Saksa-Rooma riik[d][1][2] |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
| kolendan sijaduz: | |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš  | |
Georg Vil'hel'm Fridrih Hegel' (saks.: Georg Wilhelm Friedrich Hegel; sünd. 27. eloku 1770, Štuttgart, Vürtembergan gercogkund, Pühä Rimalaine imperii — kol. 14. kül'mku 1831, Berlin, Germanijan ühtištuz) oli saksalaine filosof, saksižen klassižen filosofijan üks' sädajišpäi. Kirjuti saksan i latinan kelil.
Tedoradon znamoičend
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Hegel' zavodi tedoita personan sociališt šingotest i avaiži liberalizman torgusen abstraguruindad personan individualižusespäi. Tedomehen istorijan filosofii valatoiti znamasižikš Karl Marksan sociologijad. Georg Hegel' om rahvahanikkundan koncepcijan tegijoiden keskes.
Nimitadas hegelläižeks filosofan kacegiden sistemad.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Georg Vil'hel'm Fridrih oli sündnu gercogkundan rahatanhan Georg Lüdvig Hegel'-sekretarin (1733−1799) kanzha i sai hüväd opendust. Vll 1788−1793 openui Tübingenan jumalantedon seminarijas universitetanno, vl 1790 sai filosofijan magistran arvod, no ei tahtoind kätas papikš. Vspäi 1801 radoi opendajan Jenan, Geidel'bergan i Berlinan universitetoiš.
Hegel' nai vl 1811, Marija Elena Suzanna fon Tuher (1791−1855) oli hänen ak. Kaik oli koume poigad filosofal: ezmäine illegitimine Lüdvig (ühtni Alamaiden armijha i pölištui Batavijas), sid' naimiželospäi Karl (istorik) i Immanuil (teolog). Georg joi äi vinad, nühai tabakod, ühtni kartvändoihe.
Valitud sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Päižed
- «Hengen fenomenologii» (1807, saks.: Phänomenologie des Geistes)
- «Logikan tedo» (1812−1816, Wissenschaft der Logik)
- «Filosofižiden tedoiden enciklopedii» (1817, Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften, voziden 1827 i 1830 pästandoiden ližadusidenke)
- «Oiktusen filosofijan elementad» (1821, Grundlinien der Philosophie des Rechts)
- Toižed
- «Hristanižen religijan pozitivižuz» (1795/96, Die Positivität der christlichen Religion)
- «Skepticizman pidand filosofijha» (1802, Verhältnis des Skeptizismus zur Philosophie)
- «Filosofijan propedevtik» (1808−1811, Philosophische Propädeutik)
- «Mail'man istorijan alusiš, jagandas i hronologijas» (1830, Über Grundlage, Gliederung und Zeitenfolge der Weltgeschichte. Von J. Görres)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- 1 2 Гегель Георг Вильгельм Фридрих // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- 1 2 Catalog of the German National Library
- ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
 |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |