Gur'jevsk (Kaliningradan agj)

Gur'jevsk
Гурьевск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	27,751 ristitud
Pind	10 km²
Pämez'	Aleksei Kurilov (reduku 2016—)
Telefonkod	+7−40 151-xx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Gur'jevsk (ven.: Гу́рьевск, saks.: Gurjewsk, pruss.: Romaw, pol'š.: Gurjewsk / Romnowo, litv.: Romuva; edel 1946. vot — Noihauzen, saks.: Neuhausen, ven.: Но́йхаузен) om Venäman lidn Kaliningradan agjan päivlaskmas. Se om Kaliningradan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn, Gur'jevskan ümbrikon (vhesai 2022 lidnümbrikon, vll 2008−2014 — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1262 kuti ricariden Noihauzen-zamk. Žilo senno oli peneks 19. voz'sadan keskushesai, sid' šingotaškanzihe Königsbergan ezilidnaks. Vl 1889 «Königsberg — Labiau»-raudte läbiti eländpunktad. Suren sodan aigan vn 1945 28. päiväl vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe NSTÜ:n vägimehen Stepan Gur'jev-majorjenaralan kanzannimen mödhe, pölištui Pillaun šturman aigan.

Gur'jevsk šingotase maižandusen produkcijan ümbriradmižel, sauvondmaterialiden penil edheotandoil i sauvondal, mugažo meblinfabrik radab.

Geografijan andmused

Lidnümbrikon sijaduz agjas vn 2010 kartal

Lidn sijadase Gurjevk-jogen (vai sijaline pagin. Portänk, saks.: Mühlen Fluss «mellicjogi», Pregolin oiged ližajogi 27 km pitte) randoil, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks' uitod om jogen edel lidnad da sen jäl'ghe mödvedhe («mellicuitod»).

Matkad Kaliningradhasai om seičeme kilometrad suvipäivlaskmha.

Tobmuz

Lidnan sijaduz rajonas (2011)

Kaik 147 žilod mülüdas ümbrikho Gur'jevskan ližaks. Municipaližen ümbrikon pind — 1363 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 431 ristitud, rajonan nelländez, vn 2021 — 26 760 ristitud. Kaik 16 311 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' lujan migracijan tagut.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,5 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,3 %, vaugedvenälaižed — 3,1 %, ukrainalaižed — 3,0 %, saksalaižed — 1,4 %, totarlaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,6 %, litvalaižed — 0,5 %, pol'šanmalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,9 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesen'jan jumalanpert' (om saudud vll 1999−2005) i Uden apostoloiden jumalankodikundan pühäpert' (restavriruidud kirhas) oma avaitud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol nomer 1, klassine škol, lidnan gimnazii, lapsiden da norišton keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Sauvondan da proftehnologijoiden kolledž om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, sen päine palakund sijadase Polessk-lidnas.

Galerei

• 
  Municipaližen ümbrikon administracijan sauvuz vl 2012
• 
  Sündun Voznesen'jan jumalanpert', vn 2012 nägu
• 
  Melioracijan kompanijan mehanizacijan baz Noihauzen-zamkas (2013)
• 
  Poliklinik lapsiden täht (2012)
• 
  Keskškol nomer üks'

Irdkosketused

• Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (gurievsk.gov39.ru). (ven.)