Gur'jevsk (Kemerovon agj)

Gur'jevsk
Гурьевск
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	21,487 ristitud
Pind	50,1 km²
Pämez'	Sergei Žuravlöv; (sulaku 2020—)
Telefonkod	+7−38 463-xx-xxx
Avtokod	42, 142
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Gur'jevsk (ven.: Гу́рьевск) om Venäman lidn Kemerovon agjan päivlaskmas. Se om Gur'jevskan ümbrikon (edel vn 2019 kül'mkud — rajonan) administrativižeks keskuseks (1935−1963 i vspäi 1987) da palaks. Ümbrikon kaikiš suremb lidn, toine om Salair.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1816 kuti hobedansuladuztegim da žilo senno, nimitihe ph. Gurijan vai finansiden Dmitrii Gur'jev-ministran (1810−1823) kanzannimen mödhe. Vspäi 1826 pästtihe kaugedraudad tegimel. Kätihe radnikžilod lidnaks vl 1938.

Gur'jevsk-lidn šingotase raudan metallurgijan tegimel^[1] (terased, vanundtegesed, läz kaht tuhad radnikoid), mugažo pen' kivivoinümbriradai tegim, sömkombinat i gidrofobižen inertižen pölün Inertnik-fabrik ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivnouzmas, Pen' Bačat-jogen randal (ven.: Малый Бачат 60 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein), Salairan ülüdenno, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Gurjevskan vezivaradim levitase suvhe lidnaspäi, om sätud kut tegimištoline uit 19. voz'sadan augotišes, pindan korktuz om 236 m ü.m.t..

Matkad Kemerovon röunhasai om 150 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Salair kahtes kilometras suvipäivlaskmha i Belovo 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtol vai raudtel. Lidnan Gur'jevsk-raudtestancii radab jüguiden täht vaiše, ühtenzoitase lidnan tegimidenke i Salairanke.

Tobmuz

Gur'jevskan lidnankund oli vll 2004−2019. Gur'jevsk oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' om Mihail Podanev (sügüz'ku 2015 — sulaku 2020).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 817 ristitud, rajonan pol', vn 2021 — 22 134 ristitud. Kaik 23 089 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 tuhad eläjid vl 1967.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma saudud lidnas: ph. Gurii, Samon i Aviv-moknikoiden jumalanpert'^[2], ph. Joann-endustajan valatandpühäpert' (letihe vll 1992−1993). Niiden ližaks Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert' (1874−1876, rušihe vl 1941) i koume časounäd ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, koume aluzškolad (nomer 10, 15, 16), kaks' keskškolad (nomer 5, 11), škol-internat nomer 6, lapsiden ližaopendusen keskuz, ümbrikon kompleksine sportškol. Belovon äiprofil'žen tehnikuman filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Gur'jevskan kodirandantedištandmuzei (2022, ende Jermolajev-torgovanan lauk)
Söndtavaroiden lauk eländpertiš vl 2008
Škol (2008)
Kaivajiden lidnklub (2008)
Avtobusad-muštnikad lidnan passažiravtotransportižes edheotandas vl 2009

Homaičendad

Irdkosketused

Gur'jevsk (Kemerovon agj) Vikiaitas

	Kemerovon agjan lidnad
	Anžero-Sudžensk \| Belovo \| Berözovskii \| Gur'jevsk \| Jurg \| Kaltan \| Kemerovo \| Kiselövsk \| Leninsk Kuzneckii \| Mariinsk \| Meždurečensk \| Miski \| Novokuzneck \| Osinniki \| Polisajevo \| Prokopjevsk \| Salair \| Taig \| Taštagol \| Topki

[1] Gur'jevskan metallurgižen tegimen sait (gurstal.ru). (ven.)

[2] Ph. Gurii, Samon i Aviv-moknikoiden jumalanpertin sait (gurisamon.cerkov.ru). (ven.)

[1]

[2]