Hahktin

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Hahktinan pallišk.
82
0
4
18
32
18
8
2
Pb
207,2
Hahktin

Hahktin (Pbplumbum latinan kelel) om 82nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Hahktin om levitadud Man kores (14 grammad tonnas, 38. sija), i voib löuta sidä puhthas olendas. Metall tetas amuižiš aigoišpäi jo. Hahktinan sulamine oli olnu ezmäižen metallurgižen processan. Saudihe vedenveimid Amuižes Rimas.

Metall da sen purud oma toksižed.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hahktin om jüged tagokaz hahk metall, kudamb om muga pehmed, miše voib leikata sidä veičel. Kändase üläveimeks 7,26 K lämudel. Kaičeb γ-sädegoičendaspäi hüvin.

Atommass — 207,2. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,35 g/sm³. Suladandlämuz — 600,61 K. Kehundlämuz — 2022 K.

Nell' stabilišt izotopad mülüb londuseližhe hahktinha: 204Pb (1,4%), 206Pb (24,1%), 207Pb (22,1%), 208Pb (52,4%). Nece om tabluden jäl'gmäine element stabiližidenke izotopoidenke. Tetas 34 ratud izotopad 178..203, 205, 209..215 atommassanke i niiden 48 izomärad.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Edel kävutihe äi hahktinad poligrafijas i benzinan ližaduseks. Ottas kävutamižhe hahktinan ühtnendoid tobjimalaz neniš produktoiš: akkumulätorbatarejad, poukahtuzsubstancijad i detonatorad, mujutimed.

Puhthan elementan järedambad tegijad oma AÜV, Kitai, EÜ:n valdkundad i Venäma. Vl 2014 tehtihe 4,58 millionad tonnoid da ümbriradoihe tošti 5,64 mln tonnoid. Maksoi 1,3..1,5 US$ kilogrammas vl 2006.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]