Mine sisu juurde

Ozr

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Hordeum vulgare)
Järgeline ozr
Järgeline ozr
Järgeližen ozran tähkad Slovenijas
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund: Tähkheinäd (Poaceae)
Heim: Ozr (Hordeum)
Erik: Järgeline ozr
Latinankel'ne nimi
Hordeum vulgare L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 40874
NCBI 4513

Järgeline ozr (latin.: Hordeum vulgare), vai muite ozr, om Tähkheiniden sugukundan, Ozran heimon üks'vozne heinäsine kazmuz. Kul'tivirudas läz kümned tuhad vozid.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Londuseline kazmuz om 30..60 sm kortte, kul'tursortuiden korktuz om 90 santimetrhasai. Seikhed oma püštoiktad pal'had. Lapakod siledad lehtesed oma 30 santimetrhasai pitte i kahten..koumen santimetrad levette, om korvuzid alusenno. Sädab tähkid läz kümnen santimetrad pitte i pol'tošt santimetrhasai sankte, jogahižen änik om üks'jäine. Tähkad oma kogotud koumin.

Pölüstoitase iče, no ristikoičii-ki pölüstoitand om voimusine. Änikoičeb kezakus-heinkus, küpsneb heinkus-elokus.

Vegetacine pord om 60..110 päiväd sorthu kacten. Semned voidas idäda +1..+3 C° lämudel, küpsneda +18 C° lämudel. Semetas ozimmaha paksumba kaiked.

Kävutadas söndtavaraks, tehnižeks kazmuseks, sötkeks. Ottas sömäks ristitule ümbriratud nägus vaiše. Ozr om tarbhaižeks i läz vajehtamatomaks torhudeks oluden keitandan täht. Ozraine olud om kaikiš amuižembiš ristitun jomišpäi, om neolitan aigaspäi[1]. Kävutase viskin erazvuiččiden sortuiden tehmižes. Mäneb kofen vajehtimeks. Tehtas ozrsurint i slokosttäs pudrad sišpäi. Ozran vill' mülütab trahmalad i äi ližakahid vauktušid, ka villän enamba pol't lähteb furažaks, sötlemha maižanduzživatoid. Kätas ozrad jauhoks harvoin, tahtaz ozraspäi pašttase pahan, ka ližatas rughen vai nižun jauhod tehmaha pirgoid. Taukun om jauh nepstud, räkištadud da pekstud ozraspäi. Ottas sidä vaumičemha čajud severt-se kerdoid, sid' čajun jänduz kožub sömäks.

Om medicinižid i kosmetižid kävutandoid ozral mugažo.

Mecozr kazvab iče, avarol šoidul Pohjoižafrikaspäi Tibethasai. Kul'turine ozr kändase mecozraks läz semetud pöudoid, kazvab iče statjaližikš teveril i pudotesil. Oli ottud kul'turha Lähižes Päivnouzmmas kümne voz'tuhad tagaz vai sen amuižemb (ühtenaigašti nižunke), edel kävutihe mecozrad sen maiš voz'tuhoiš. Kul'turkazmuz om todud ujuden Amerikan maihe 16.-17. voz'sadoil. Om todud maižanduzkul'turaks Avstralijha.

Kazvatadas teravas küpsnuzid sortuid pohjoižmaiš, suves — mägiš 4500 metrhasai kortte. Villänkul'turaks ozr om znamasižemb pohjoižen klimatas, kudambas äjad toižed villäd ei küpsnugoi.

Ozrha sidodud vepsän tärtused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Ozražnik — ozraine leib.
  • Ozrma — palo ozran semendan jäl'ghe.
  • Rokkoi — nozol ozrpudr.
  • Surinik — kalitk ozraiženke südäimenke.

Ozrha sidodud vepsän muštatiž

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Ozr orahaižes, a laps' vagahaižes.
  1. Pellechia Th. Wine: the 8,000-year-old story of the wine trade (Vinan torguindan kahesatuhavozne istorii). — Philadelphia: Running Press, 2006. — Lp. 10. ISBN 1560258713. (angl.)