Mine sisu juurde

Horvatii

Vikipedii-späi
Horvatijan Tazovaldkund
Republika Hrvatska
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Zagreb
Eläjiden lugu (2018) 4,270,480[1] ristitud
Pind 56,594[2] km²
Horvatijan Tazovaldkund Republika Hrvatska
Kel' horvatan
Valdkundan pämez' Zoran Milanovič
Päministr Andrei Plenkovič
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[3]
Internet-domen .hr[4]
Telefonkod +385
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Horvatii (horv.: Hrvatska [xř̩ʋaːtskaː]), täuz' oficialine nimituz — Horvatijan Tazovaldkund (horv.: Republika Hrvatska), om valdkund Evropan keskusen suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Zagreb.

Valdkund om ÜRO:n ühtnijan vspäi 1992. Vspäi 2009 om PAKO:n, Evropan Nevondkundan i OEVÜ:n ühtnijaks. Vspäi 2013 heinkun 1. päiväspäi om EÜ:n ühtnijaks. Vn 2023 vilukun 1. päiväspäi Horvatii ühtneb Šengenan zonha i evron zonha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Horvatijalaižiden heimod sirdiba nügüdläižhe territorijha 7. voz'sadal. Eziauguižin Horvatijan ruhtinazkund oli olmas 9. voz'sadan keskespäi. Vll 925−1102 ripmatoi Horvatijan kunigahuz (horv.: Kraljevina Hrvatska) oli, sid' se ühtni unijha Mad'jaranmanke i kaiči avtonomijad siš Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižhesai vl 1918.

Vn 1991 kezakun 25. päiväl Horvatii tedištoiti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi. Vozil 1991−1995 rahvahanikoiden soda oli valdkundas erazvuiččiden rahvahiden keskes. Vl 1998 Horvatijan ünäižuz oli sadud möst.

Valdkundan konstitucii[5] (horv.: Ustav) oli vahvištadud parlamental vn 1990 22. päiväl tal'vkud, edel ripmatomut völ. Se om väges nügüd'-ki möhembaižidenke znamasižidenke vajehtusidenke vozil 1998, 2000, 2001, i vn 2013 referendumal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Horvatijan reljefan kart

Horvatii sijadase Balkanan pol'saren lodehes. Valdkund om kaks'poline: kontinentaline pala sijadase Sav-jogen basseinas, a mererandaline pala levigandeb Adriatižen meren randištol suvipäivlaskmas. Meren akvatorijan pind — 33 200 km², sigä om 1185 sart, niišpäi 67 oma elänzoittud, Krk- da Cres-sared oma kaikiš surembad Horvatijas. Randanpird om 1777 km kontinentas da sen ližaks 4058 km saril.

Horvatii om mavaldkundröunoiš Slovenijanke pohjoižes (röunan piduz — 667 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (355 km), Serbijanke päivnouzmas (317 km), Bosnijan da Gercegovinanke (1011 km) i Mustmägenke (22 km) suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 2374 km[2].

Kaikiš korktemb čokkoim om Dinar-mägi, 1831 m meren pindan päl. Territorijan 62 % mülüb Mustmeren basseinha, jättud pala om Adriatižen meren bassein. Znamasižed joged oma Dunai sen Sav- i Drav-ližajogidenke (Mustmeren bassein), mugažo Neretv (Adriatižen meren bassein).

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad, toižed varad — kivihil', mouckivi, sauvondgips, londuseline asfal't, keitandsol, gidroenergii.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Horvatijan parlamentan pert' Zagrebas

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (horv.: Predsjednik Republike Hrvatske). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Prezident om mugažo sodavägiden päkäsknikaks. Hän paneb päministrad (horv.: Predsjednik Vlade) da nelläd varapäministrad radsijihe parlamentan nevondan mödhe. Prezidentale sab heitta radmaspäi päministrad.

Parlament om üks'kodine Horvatine Suim (vspäi 2001, horv.: Hrvatski sabor vai muite Sabor) 151 ühtnijanke, heiden lugu voib vajehtadas 100 da 160 keskes. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Ohjastuz (horv.: Vlada) pidab vastust edel parlamentad. Parlamentale sab ozutada uskletomut ohjastusen täht.

Ülembaine Käskuzkund (horv.: Vrhovni sud) om käskuzkundaližen tobmuden pä.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2020 5. päiväl heinkud (10. kucund). Vodes 2016 redukun 19. päiväspäi Andrei Plenkovič om päministraks. Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2019 22. päiväl tal'vkud da vn 2020 5. päiväl vilukud, Zoran Milanovič sai 52,67 % i tuleb radho prezidentaks vs 2020 uhokun 19. päiväspäi, hän om Horvatii enzne päministr vll 2011−2016.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Horvatijan administrativiž-territorialine jagand.

Horvatii jagase 20 ümbrikoks (üks'lugu horv.: županije) da ühteks pälidnaks ümbrikon oiktusidenke (Zagreb). Ümbrikod alajagasoiš 127 lidnkundaks da 429 municipaližeks ühtnikaks. Mugažo jagadas valdkundad koumeks statistižeks regionaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 284 889 ristitud[6]. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 784 265 eläjad vl 1991.

Rahvahad (2011): horvatijalaižed — 90,4 %, serbalaižed — 4,4 %, toižed rahvahad — 4,4 %, märhapanendata — 0,8 %.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 86,3 %, ortodoksižed hristanuskojad — 4,4 %, islamanuskojad — 1,5 %, toižed uskojad — 1,5 %, märhapanendata — 2,5 %, religijatomad i ateistad — 3,8 %.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Split, Rijek, Osijek, Zadar, Pul, Slavonski Brod. Vl 2013 kaik oli 128 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 57,6 % (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Ižanduz kadoti 50 mlrd US$ rahvahanikoiden sodan tagut 1990-nzil vozil. Nügüd'aigan ekonomikan päsarakod oma himine i kivivoihimine tegimišt, laivansauvomine, turizm, tekstiline sarak, sömtavaroiden pästand (lihaproduktad i sagud) sijaližes torhudespäi, metallan i pun ümbriradmine. Tegimišt otab videndest kogosüdäiproduktas, no eksportan 97 %. Valdkundan kogosüdäiprodukt ostmižmahtusen paritetan mödhe oli US$132,88 mlrd (nominaline US$67,84 mlrd) vl 2021, ühtele hengele — US$32,942 ekvivalentas.

Horvatijan päeksport om elektroladimišt da likkuimed (läz 15 %), laivad da venehed (13 %), kivivoi da londuseline gaz (11 %), sobad (läz 7 %); toine eksport — pumaterialad da mebel' (4 %), zelläd (3 %), heretused (2 %), polimerad (2 %), raud (2 %), alüminiitegesed (1 %), elektruz (1 %), cement (1 %).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Horvatijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. 2,0 2,1 Geographical and Meteorological Data (Geografijan i meteorologijan andmused). //Statistical Yearbook of the Republic of Croatia. Croatian Bureau of Statistics (Horvatijan statistikan büro, dzs.hr). Tal'vku, 2011. T.43. 576 lpp. — Lp. 40. ISSN 1333-3305. (horv.) (angl.)
  3. Edel 2023. vot horvatijan kun (HRK) oli valdkundan oficialižeks valütaks.
  4. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  5. Horvatijan Konstitucijan tekst vl 2010 Vikipurtkiš. (angl.)
  6. Horvatijan ristitišt igän, sugun da eländpunktoiden mödhe vn 2011 rahvahanlugemižen aigan. — Horvatijan statistikan radnikoičend (Zagreb, 2012. tal'vku) (dzs.hr). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.