Horvatii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Horvatijan Tazovaldkund
Republika Hrvatska
 Flag
Flag of Croatia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Croatia.svg
Pälidn Zagreb
Eläjiden lugu (2011) 4,284,889[1] ristitud
Pind 56,594[2][3] km²
Horvatijan TazovaldkundRepublika Hrvatska
Kel' horvatan
Valdkundan pämez' Kolinda Grabar-Kitarovič
Päministr Zoran Milanovič
Religii hristanuskond
Valüt horvatijan kun (HRK)
Internet-domen .hr[4]
Telefonkod +385
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Horvatii (horv.: Hrvatska), täuz' oficialine nimituz — Horvatijan Tazovaldkund (horv.: Republika Hrvatska), om valdkund Evropan keskusen suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Zagreb.

Vspäi 2013 heinkun 1. päiväspäi om :n ühtnijaks. Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1991 kezakun 25. päiväl Horvatii tedoti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi.

Valdkundan konstitucii[5] (horv.: Ustav) oli vahvištadud parlamental vl 1990 tal'vkun 22. päiväl (edel ripmatomut). Se om väges nügüd'-ki möhembaižiden znamasižiden vajehtusidenke vozil 1998, 2000, 2001 da 2013 (referendumal).

Vozil 1991-1995 rahvahanikoiden soda oli valdkundas erazvuiččiden rahvahiden keskes. Vl 1998 Horvatijan ünäižuz oli sadud möst.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Horvatijan reljefan kart.

Horvatii sijadase Balkanan pol'saren lodehes. Valdkund om kaks'poline: kontinentaline pala sijadase Sav-jogen basseinas, a mererandaline pala levigandeb Adriatižen meren randištol suvipäivlaskmas. Meren akvatorijan pind — 33 200 km², sigä om 1185 sart, niišpäi 67 oma elänzoittud, Krk- da Cres-sared oma kaikiš surembad Horvatijas. Randanpird om 1777 km kontinentas da sen ližaks 4058 km saril.

Horvatii om mavaldkundröunoiš Slovenijanke pohjoižes (röunan piduz — 667 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (355 km), Serbijanke päivnouzmas (317 km), Bosnijan da Gercegovinanke (1011 km) i Mustmägenke (22 km) suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 2374 km[2].

Kaikiš korktemb čokkoim om Dinar-mägi, 1831 m meren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad — kivihil', mouckivi, sauvondgips, londuseline asfal't, keitandsol, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Horvatijan parlamentan pert' Zagrebas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (horv.: Predsjednik Republike). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Prezident om mugažo sodavägiden päkäsknikaks. Hän paneb päministrad (horv.: Predsjednik Vlade) da nelläd varapäministrad radsijihe parlamentan nevondan mödhe. Prezidentale sab heitta radmaspäi päministrad.

Parlament om üks'kodine Horvatine Suim (vspäi 2001, horv.: Hrvatski sabor vai muite Sabor) 151 ühtnijanke, heiden lugu voib vajehtadas 100 da 160 keskes. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Ohjastuz (horv.: Vlada) pidab vastust edel parlamentad. Parlamentale sab ozutada uskletomut ohjastusen täht.

Ülembaine Käskuzkund (horv.: Vrhovni sud) om käskuzkundaližen tobmuden pä.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2011 tal'vkun 4. päiväl. Vspäi 2011 tal'vkun 4. päiväspäi Zoran Milanovič om päministraks. Nügüdläine prezident om Kolinda Grabar-Kitarovič, hän om valitud kahtil turil vl 2014 tal'vkun 28. päiväl da vl 2015 vilukun 11. päiväl (sai 50,74%).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Horvatijan administrativiž-territorialine jagand.

Horvatii alajagase 20 ümbrikho (üks'lugu horv.: županije) da 1 pälidnha ümbrikon oiktusidenke (Zagreb). Ümbrikod alajagase 127 lidnkundha da 429 municipaližhe ühtnikho. Mugažo jagadas valdkundad koumhe statistižhe regionha.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Split, Rijek, Osijek, Zadar, Pul, Slavonski Brod. Vl 2013 kaik oli 128 lidnad valdkundas.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Horvatijan päeksport om elektroladimišt da likkuimed (läz 15%), laivad da venehed (13%), kivivoi da londuseline gaz (11%), sobad (läz 7%); toine eksport — pu (material) da mebel' (4%), zelläd (3%), heretused (2%), polimerad (2%), raud (2%), alüminiitegesed (1%), elektruz (1%), cement (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Horvatijan ristitišt igän, sugun da eländpunktoiden mödhe vn 2011 rahvahanlugemižen aigan. — Horvatijan statistikan radnikoičend (Zagreb, 2012. tal'vku) (dzs.hr). (angl.)
  2. 2,0 2,1 Geographical and Meteorological Data. //Statistical Yearbook of the Republic of Croatia. Croatian Bureau of Statistics. December, 2011. Vol.43. 576 lpp. — Lp. 40. ISSN 1333-3305. (horv.) (angl.)
  3. Horvatijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  4. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  5. Horvatijan Konstitucijan tekst vl 2010 Vikipurtkiš. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.