Mine sisu juurde

Jassi

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Iași)
Jassi
Iași
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Romanii
Eläjiden lugu (2021) 271,692 ristitud
Pind 93,9 km²
JassiIași
Pämez' Mihai Kirika
(kezaku 2016—,
Mihai Chirica, om valitud 2024−2028 strokuks)
Telefonkod +40-(0)x32
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3
Lidnan kart tramvain maršrutoidenke (2013)

Jassi (rom.: Iași [ˈjaʃʲ]) om lidn Romanijan pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jassin ümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan privilegijan kirjeižes vn 1408 6. päiväl redukud. Vll 1565−1862 Jassi oli Moldovan ruhtinazkundan pälidn, vll 1916−1918 — Romanijan pälidnaks.

Jassi šingotase nenil sarakol: raudan metallurgii, farmaceftine, tekstilin i soban pästand, sömtegimišt, IT-kompanijad, energetine, mašiništ tegimišton täht, avtopaloiden tehmine.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz ümbrikos i valdkundas vn 2005 kartal

Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmas, kukhikahas tahondas, 35..354 m korktusil, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bahlui-jogi (119 km pitte, Prutan bassein) jagab lidnad kahteks palaks.

Matkad Moldovan röunhasai om kümne..kaks'kümne kilometrad päivnouzmha, sen Kišinöv-pälidnhasai om 97 km päivnouzmha orhal vai 147 km avtol. Matkad Buharest-pälidnhasai om 325 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 390 km avtoteidme.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +20,7..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,3..−2,1 C°. Ekstremumad oma −36,3 C° (uhoku) i +41,3 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,5 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +22,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-heinkus vaiše. Paneb sadegid 548 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (60..78 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (26..33 mm kus). Paneb lunt 62 sm tal'ves.

Vn 2002 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 320,888 ristitud, vn 2011 — 290,422 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 344,425 eläjad vl 1992. Kaik 423 tuh. ristituid om ezilidnoidenke 1159 km² pindal (2021).

Lidnalaižiden 98,5 % oma romanijalaižed, 92,5 % — ortodoksižed hristanuskojad (2002). Koume naižjumalankodid i nell' mez'jumalankodid oma kaičenus i avaitud lidnas, niišpäi kuz' oma saudud 16.-17. voz'sadal.