Kambodž

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kambodžan Kunigahuz
KingdomofCambodia.svg
(Preăh Réachéanachâkr Kâmpŭchéa)
 Flag
Flag of Cambodia.svg
 Valdkundznam
Royal arms of Cambodia.svg
Pälidn Pnompen'
Eläjiden lugu (2017) 16 204 486[1] ristitud
Pind 181 035 km²
Kambodžan Kunigahuz(Preăh Réachéanachâkr Kâmpŭchéa)
Kel' khmeran
Valdkundan pämez' Norodom Siamoni
Päministr Hun Sen
Religii buddizm
Valüt kambodžan riel' (KHR)
Internet-domen .kh
Telefonkod +855
Aigvö UTC+7

Kambodž (enzne kävutadud nimi oli Kampučii), oficialižikš Kambodžan Kunigahuz (khmer. KingdomofCambodia.svg Preăh Réachéanachâk Kâmpŭchéa, transkripcii: Preah Reatjeannatjakr Kamputjie), om valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Azijas, Indokitai-pol'saren suves. Sen päine da kaikiš suremb lidn om Pnompen'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1953 9. päiväl kül'mkud Kambodž sai ripmatomut Francijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kambodžan topografine kart.

Kambodž om mavaldkundröunoiš Tailandanke lodehes (803 km), Laosanke pohjoižes (541 km) da Vjetnamanke päivnouzmas (1228 km). Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kitain Suvimeren Siaman laht. Randpird om 443 km.

Om koume mägisel'gad man laptoiš: Kravan'-mäged läz randištod, Elefan-mägisel'g suves da Dangrek pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Oral'-mägi Kravan'-mägiš, 1813 m meren pindan päl. Kambodžan päjogi om Mekong, se läbitab kaiken man da jokseb suvehe. Kaikiš suremb järv om Tonlesap-järv.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Oficialine valdkundan pämez' om Norodom Siamoni-kunigaz (vn 2004 29. päivälpäi redukud), hän om Norodom Sianukan poig. Kunigahan Valdištmen Nevondkund valičeb monarhad. Monarh hüvästab alakodin päministran kandidatad. Päministr om Hun Sen (vn 1998 30. päiväspäi kül'mkud).

Käskusenandmižtobmuz om parlament, se om kaks'kodine. Senat om üläkodi, mülüb 61 ühtnijad (57 — valitas oficialižel valičijoiden kollegijal, kahted — moharhal, kahted — alakodil, kaikid — 5 vodeks). Alakodi, Nacionaline Suim, mülüb 122 ristitud (rahvaz valičeb, mugažo 5 vodeks).

Käskuzkundaline tobmuz om Ülembaine Sudijoiden Nevondkund.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kambodžan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kambodž jagase 23 agjaha (provincijha, khmer.: khet) da 1 keskuseližikš ohjatud lidnha. Päiči pälidnas, ned alajagasoiš 185 ümbrikho (khmer. srok), sid' ned — 1621 kommunha (khmer. khum).[2]

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kambodžas elädas kambodžalaižed. Khmeralaižed ottas läz ühesad kümnendest ristitištos. 96% eläjid pagižeb khmeran kelel.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012[3]): Takmau, Battambang, Sisophon, Siemreap, Kampongtäm, Sianukvil'. Kaik om 25 lidnad valdkundas.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Kambodžan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 80%); toine eksport — metallatoi (magnitatoi) lete (5%), kuld (4%), velosipedad (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kambodžan ristitišton endustuz vl 2017 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Päandmused Kambodžan polhe. — Stat.go.jp. (angl.)
  3. Kambodž: kaikiš surembad lidnad da niiden ristitišton statistik. — Worldgazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.