Kamerun

Kamerunan Tazovaldkund
République du Cameroun (fr.)
Republic of Cameroon (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Jaunde
Eläjiden lugu (2014)	23 130 708 ristitud
Pind	475,440 km²
Kel'	francijan, anglijan
Valdkundan pämez'	Pol Bija
Päministr	Filemon Jang
Religii	paganuz, hristanuskond, islam
Valüt	CFA:n frank (XAF)
Internet-domen	.cm
Telefonkod	+237
Aigvö	UTC+1

Kamerun (franc.: Cameroun, angl.: Cameroon), täuz' oficialine nimituz — Kamerunan Tazovaldkund (fr.: République du Cameroun, angl.: Republic of Cameroon), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn om Jaunde.

Istorii

Vl 1960 vilukun 1. päiväl Kamerun tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii oli vahvištadud prezidental vl 1972 kezakun 2. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges voziden 1996 da 2008 znamasižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Kamerunan topografine kart.

Kamerun om mavaldkundröunoiš Nigerijanke lodehes (röunan piduz — 1975 km), Čadanke (1116 km) pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Keskafrikan Tazovaldkundanke (901 km) päivnouzmas, Kongon Tazovaldkundanke (494 km), Gabonanke (349 km) da Ekvatorialižen Gvinejanke (183 km) suves. Ühthine röunoiden piduz — 5018 km. Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten (Bonni, Biafr) randišton pird om 402 km, sijadase suvipäivlaskmas. Valdkundan pind om 475,440 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om aktivine Kamerun-vulkan (4095 m).

Klimat om ekvatorialine man suves, subekvatorialine valdkundan keskuses da pohjoižes. Paneb sadegid lujas erazvuiččikš: 9655 mm vodes Kamerun-vulkanan pautkil — i penemb 500 mm vodes man pohjoižes sen nell'kuižen-seičemekuižen kuivsezonanke.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad — mec, gidroenergii.

Politine sistem

Ühtmuz-pert'kulu om Kamerunan prezidentan administracijan olendsija Jaundes.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijanke (Kamerunan Rahvahaline Demokratine Likund, fr. RDPC). Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (fr.: Sénat, angl.: Senate) 100 ühtnijanke (10 senatorad kaikuččes agjaspäi: 70 — kaik rahvaz valičeb, 30 — prezident paneb radsijha). Alakodi om Nacionaline Suim (fr.: Assemblée nationale, angl.: National Assembly) 180 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Ezmäižed valičendad Senatha oliba vl 2013 sulakun 14. päiväl. Järgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vl 2013 sügüz'kun 30. päiväl. Vspäi 1982 kül'mkun 6. päiväspäi Kamerunan prezident om Pol Bija, vl 2011 redukun 9. päiväl sai valičendoiden satuseks 78%, se om hänen jo nellänz' strok valičendoiden olendan aigas (vspäi 1992). Päministr om Filemon Jang.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Kamerunan administrativiž-territorialine jagand.

Kamerun alajagase 10 agjaha (regionha, fr.: région). Agjad alajagase 58 departamentha (fr.: département), a ned — 327 kommun:ha (fr.: commune).

Eläjad

Kamerunas elädas kamerunalaižed.

Lidnad-millionerad (kaikuččes om läz 2,4 mln ristitud vl 2012): Jaunde (administrativine pälidn), Dual (ižandusen pälidn). Vl 2012 kaik oli 10 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 20,129,878 ristitud.

Rahvahanižanduz

Kamerunan päeksport om kivivoi (46%), pumaterialad (14%), kakaonbabud (13%); toine eksport — bananad (5%), räzin londuseližes kaučukaspäi (4%), alüminii (2%), kofe (2%), puvill (2%).

Irdkosketused

• Kamerunan prezidentan sait. (fr.) (angl.)
• Kamerunan Tazovaldkundan prezidentan administracijan oficialine sait. (angl.) (fr.)
• Kamerunan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal. (fr.) (angl.)