Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund
조선 민주주의 인민 공화국 /
/ 朝鮮民主主義人民共和國
(Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk)
 Flag
Flag of North Korea.svg
 Valdkundznam
Emblem of North Korea.svg
Pälidn Phen'jan
Eläjiden lugu (2014) 24 851 627[1] ristitud
Pind 120 538 km²
Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund조선 민주주의 인민 공화국 // 朝鮮民主主義人民共和國(Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk)
Kel' korejan
Valdkundan pämez' Kim Čen In
Päministr Pak Pon Džu
Religii ateizm
Valüt KRDT:n von (KPW)
Internet-domen .kp
Telefonkod +850
Aigvö UTC+8:30

Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund vai KRDT (kor.: 조선 민주주의 인민 공화국, 朝鮮民主主義人民共和國 Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk, se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmazijas. Toine valdkundan nimi om Pohjoižkorei, sidä kävutadas erižtel da levedašti. Se sijadase Korejan pol'saren pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Phen'jan.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1945 elokun 15. päiväl Korejan territorii oli päzutadud Japonijan sodavägišpäi.

Vl 1948 sügüz'kun 9. päiväl KRDT:n aluz oli pandud, ühtel päiväl aigemb ezmäine Konstitucii oli vahvištadud.

Vl 1972 tal'vkun 27. päiväl nügüdläine Konstitucii, kahtenz' lugul, oli vahvištadud parlamental. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1992[2], 1998, 2009 da 2012 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

KRDT:n topografine kart.

KRDT sijadase Korejan pol'saren pohjoižes.

Valdkund om röunoiš Kitainke pohjoižpoles (röunan piduz — 1416 km), Venämanke pohjoižpäivnouzmas (18 km) da Suvikorejanke suvipoles (238 km). Suvikorejan röunal om demilitarizuidud zon 4 kilometrad levette da 241 km pitte (saudud vozil 1960-70). Ühthine röunoiden piduz — 1672 km.

Pohjoižkorejan päivlaskmaižed randad lainištab Pakuine meri, päivnouzmaižed — Japonijan meri. Ühthine randanpird — 2495 km.

Reljef om mägekaz. Kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Pektusan-vulkan, 2744 metrad valdmeren pindan päl.

Klimat om kontinentaližen da valdmeren kombinacii, nellän voz'aiganke. Kezal musson tob äi vihmoid, tal'v om kuiv da vilu.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, cink, magnii, kuld, vas'k, alüminii, nikel', vol'fram, hahktin, mec, gidroenergii; toižed varad oma špat, grafit, keitandsol.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

KRDT:n parlamentan ištundoiden sija Phen'janas.

Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke.

Valdkundan todesine pämez' om Valdkundaližen kaičendkomitetan ohjandai, vspäi 2011 — Kim Čen In. Hänen arvnimed: ülembaine ohjandai; partijan, armijan da rahvahan lider.

Parlament — Ülembaine Rahvahan Suim (kor.: 최고인민회의, 最高人民會議, Čoego Inmin Hoe-ui) — om üks'kodine 687 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendoiktuz zavodiše 17-voččes igäspäi. Parlamentan prezidium om kollektivine nominaline valdkundan pä, se radab kaiken. Parlament paneb ohjastusen ministrid radsijha.

Koume partijad oma valdkundas, kaik ned oma Ühthižen Demokratižen frontan ühtnijad.

Vl 2014 keväz'kun 9. päiväl KRDT:n järgvaličendad oliba valdkundan parlamentha.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: KRDT:n administrativiž-territorialine jagand.

Pohjoižkorei om 9 provincijad, 2 lidnad oiktan alištusenke da 3 erilišt administrativišt regionad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

KRDT:s elädas korejalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2004, surembaspäi penembha): Hamhin, Nampho, Keson, Vonsan, Čhondžin.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

KRDT:n päeksport om kivihil' (18%), sobad (läz 13%), raud da raudkivend (11%), metallad (läz 10%), himižen tegimišton tegesed (läz 10%), elekromašiništ da detalid (8%); toine eksport — merenproduktad (5%), kuld (2%), pähkmed (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Pohjoižkorejan ristitišt. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Vn 1972 KRDT:n Konstitucii vn 1992 vajehtusidenke. — Worldconstitutions.ru. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.