Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund

Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund
조선 민주주의 인민 공화국 /
/ 朝鮮民主主義人民共和國
(Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Phen'jan
Eläjiden lugu (2018)	25,381,085 ristitud
Pind	120,538 km²
Kel'	korejan
Valdkundan pämez'	Kim Čen In
Päministr	Kim Dže Rön
Religii	ateizm
Valüt	KRDT:n von (KPW)
Internet-domen	.kp
Telefonkod	+850
Aigvö	UTC+9

Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund vai KRDT (kor.: 조선 민주주의 인민 공화국 / 朝鮮民主主義人民共和國 Čoson Mindžudžui Inmin Konhvaguk, se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmazijas. Toine valdkundan nimituz om Pohjoižkorei, kävutadas sidä erižtel da levedašti. Valdkund sijadase Korejan pol'saren pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Phen'jan.

Istorii

Vn 1945 15. päiväl elokud Korejan territorii oli päzutadud Japonijan sodavägišpäi.

Vn 1948 9. päiväl sügüz'kud KRDT:n aluz om pandud, ühtel päiväl aigemb ezmäine Konstitucii oli vahvištadud.

Vn 1972 27. päiväl tal'vkud nügüdläine Konstitucii (kahtenz' lugul), om vahvištadud parlamental. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1992, 1998, 2009 da 2012 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

KRDT:n topografine kart.

KRDT sijadase Korejan pol'saren pohjoižes.

Valdkund om röunoiš Kitainke pohjoižpoles (röunan piduz — 1416 km), Venämanke pohjoižpäivnouzmas (18 km) da Suvikorejanke suvipoles (238 km). Suvikorejan röunal om demilitarizuidud zon 4 kilometrad levette da 241 km pitte (om saudud vozil 1960−70). Ühthine röunoiden piduz — 1672 km.

Pohjoižkorejan päivlaskmaižed randad lainištab Pakuine meri, päivnouzmaižed — Japonijan meri. Ühthine randanpird — 2495 km.

Reljef om mägekaz. Kaikiš korktemb čokkoim om sambnu Pektusan-vulkan, 2744 metrad valdmeren pindan päl.

Klimat om kontinentaližen da valdmeren kombinacii, nellän voz'aiganke. Kezal musson tob äi vihmoid, tal'v om kuiv da vilu.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, cink, magnii, kuld, vas'k, alüminii, nikel', vol'fram, hahktin, mec, gidroenergii, toižed varad — špat, grafit, keitandsol.

Politine sistem

KRDT:n parlamentan ištundoiden sija Phen'janas.

Ohjandusen form om unitarine socialistine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan todesine pämez' om Valdkundaližen kaičendkomitetan ohjandai, vspäi 2011 — Kim Čen In. Hänen arvnimed: ülembaine ohjandai; partijan, armijan da rahvahan lider.

Parlament — Ülembaine Rahvahan Suim (kor.: 최고인민회의 / 最高人民會議, Čoego Inmin Hoe-ui) — om üks'kodine 687 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendoiktuz zavodiše 17-voččes igäspäi. Parlamentan prezidium om kollektivine nominaline valdkundan pä, se radab kaiken. Parlament paneb ohjastusen ministrid radsijha.

Koume partijad oma valdkundas, kaik ned oma Ühthižen Demokratižen frontan ühtnijad.

KRDT:n parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 10. päiväl keväz'kud. Kim Dže Rön radab ministrišton ezimehen (päministran) vs 2019 sulakun 11. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: KRDT:n administrativiž-territorialine jagand.

Pohjoižkorei om 9 provincijad, 2 lidnad oiktanke alištusenke da 3 erilišt administrativišt regionad.

Eläjad

KRDT:s elädas korejalaižed (99%), hö oma ateistad. Veroline uskond om buddizm konfucijanizman filosofijanke. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 24 851 627 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2004, surembaspäi penembha): Hamhin, Nampho, Keson, Vonsan, Čhondžin.

Ižanduz

KRDT:n päeksport om kivihil' (18%), sobad (läz 13%), raud da raudkivend (11%), metallad (läz 10%), himižen tegimišton tegesed (läz 10%), elekromašiništ da detalid (8%); toine eksport — merenproduktad (5%), kuld (2%), pähkmed (1%).

Irdkosketused

• KRDT:n oficialine sait (naenara.com.kp). (kor.) (angl.) (fr.) (isp.) (saks.) (ven.) (kit.) (jap.) (arab.)
• KRDT:n informacižen agentusen oficialine sait (kcna.kp, uzištused). (kor.) (angl.) (kit.) (isp.) (jap.)