Kuril'sk

Vikipedii-späi
Kuril'sk
Курильск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 2,537 ristitud
Pind 1 km²
Kuril'sk Курильск
Pämez' Vadim Rokotov
(sügüz'ku 2017—,
velgusentäutai)
Telefonkod +7−42 454-xx-xxx
Avtokod 65
Aigvö UTC+11 (MSK+8)


Kuril'sk (ven.: Кури́льск, japon.: クリリスク Kuririsku, edel 1947. vot — Sän-külä, japon.: 紗那村 Säna-mura) om Venäman lidn Sahalinan agjan Iturup-saren keskuzpalan lodehes. Se om Kuril'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2005. vot — rajonan).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ainalaižiden amuine Sän-eländpunkt (ven.: Сяна) om olmas 2. voz'tuhaspäi edel m.e.. Vll 1855−1945 oli Japonijan oficialižeks palaks. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vl 1945. Sai lidnan statusad vl 1947, nimitihe Kurilan sariden mödhe.

Kuril'sk šingotase kalantegimen radol sijaližel torhudel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kurilk-jogensun randal (ven.: Курилка, 22 km pitte), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tünen valdmeren Ohotskan meren suvirandal. Matkad Suvisahalinskhasai om 440 km lodeheze orhal, voib sadas merilaivištol vai lendimel.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 070 ristitud, lidnümbrikon nelländez. Kaik 1 547 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 699 eläjad vl 1989 i om nügüd'.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Jumalannägundan jumalanpert' (letihe vll 1999−2002) i ph. Panteleimon-spravitajan puine časoun' läžundkodinno (2010).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kuril'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sahalinan agjan lidnad
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk