Larnak
| Valdkund | Kipr |
| Eläjiden lugu (2021) | 52,038 ristitud |
| Pind | 32,85 km² |
| Telefonkod | +357−24 |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |

Larnak (grek.: Λάρνακα [ˈlarnaka], turk.: Larnaka vai İskele, armen.: Լառնագա Larnaka) om lidn Kipran suvipäivnouzmaižel randal. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, om Larnak-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ezmäižel voz'tuhal EME eländpunkt oli tetab kuti Kition-polis. Nügüdläine nimituz libub grekan kelen larnakes-sanaspäi «sarkofag» amuižiden kaumusiden suren lugumäran tagut lidnanno (enamba koumed tuhad).
Larnak šingotase meriportal i turizmal, rahvahidenkeskeine lendimport radab. Meri- i lendimportad oliba ližasaudud vn 1975 jäl'ghe, konz Famagustan meriport ozaižihe Pohjoižen Kipran kontrolin al i Nikosijan lendimport oli sauptud.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Keskmeren randal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nikosii-pälidnhasai om koumekümne nell' kilometrad lodeheze.
Klimat om Keskmeren pol'kuiv, päivoikaz, kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +20,1 C°, kezakun-sügüz'kun +25,3..+28,2 C°, tal'vkun-keväz'kun +12,4..+14,5 C°. Ekstremumad oma −1,3 C° (viluku-keväz'ku) i +41,5 C° (semendku-eloku). Voib panda halad vilukus-keväz'kus. Paneb sadegid 350 mm vodes, niiden pol't tal'vkus-vilukus (83..95 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (ühesa millimetrad pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..72 % röunoiš. Meriveden lämuz om +20..+26 C° semendkus-kül'mkus.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 51 468 ristitud, vl 2016 — 59 200 ristitud. Kaik 144 200 ristitud elädas ezilidnoidenke (2015).
Lidnas om hristanuskondan pühäpertid (ortodoksine hristanuskond, armenine jumalankodikund, riman katoline), islaman pühäpert' (kaikiš amuižemb sarel), vspäi 2005 judaizman pühäpert' om avaitud.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas ezilidnoidenke. Valdkundan kahtenz' surtte meriport radab.
Kaikiš znamasižemb sarel rahvahidenkeskeine civiline Larnak-lendimport (LCA / LCLK, 9,9 mln passažiroid i 35 tuh. tonnoid jüguid vl 2025) sijadase nelläs kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Lähižen Päivnouzmman äjihe surihe lidnoihe, om äi sezonižid i čarterreisid Evropan lidnoihe da Keskmeren sarihe, om jügureisid AÜV:oihe mugažo.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2011)
- Pühän Lazarin jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond, alusenpanend 898), vn 2021 nägu
- Znamasine islaman mail'mas Hala Sultan Tekke-mečet' Solavan järven randal, vn 2017 vilukun nägu
- Dhekelia-LEK vl 2013
- Larnakan päine läžundkodi (vn 2011 olend)
- Rahvahidenkeskeižen Larnak-lendimportan terminal vn 2022 sügüz'kus
- Larnakan meriport vl 2017
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Larnak Vikiaitas |
