Mine sisu juurde

Larnak

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Larnaka)
Larnak
Λάρνακα (grek.)
Larnaka (turk.)
Valdkund Kipr
Eläjiden lugu (2021) 52,038 ristitud
Pind 32,85 km²
LarnakΛάρνακα (grek.)Larnaka (turk.)
Telefonkod +357−24
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3
Lidnan päpalan kart (2016)

Larnak (grek.: Λάρνακα [ˈlarnaka], turk.: Larnaka vai İskele, armen.: Լառնագա Larnaka) om lidn Kipran suvipäivnouzmaižel randal. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, om Larnak-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.

Ezmäižel voz'tuhal EME eländpunkt oli tetab kuti Kition-polis. Nügüdläine nimituz libub grekan kelen larnakes-sanaspäi «sarkofag» amuižiden kaumusiden suren lugumäran tagut lidnanno (enamba koumed tuhad).

Larnak šingotase meriportal i turizmal, rahvahidenkeskeine lendimport radab. Meri- i lendimportad oliba ližasaudud vn 1975 jäl'ghe, konz Famagustan meriport ozaižihe Pohjoižen Kipran kontrolin al i Nikosijan lendimport oli sauptud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Keskmeren randal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nikosii-pälidnhasai om koumekümne nell' kilometrad lodeheze.

Klimat om Keskmeren pol'kuiv, päivoikaz, kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +20,1 C°, kezakun-sügüz'kun +25,3..+28,2 C°, tal'vkun-keväz'kun +12,4..+14,5 C°. Ekstremumad oma −1,3 C° (viluku-keväz'ku) i +41,5 C° (semendku-eloku). Voib panda halad vilukus-keväz'kus. Paneb sadegid 350 mm vodes, niiden pol't tal'vkus-vilukus (83..95 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (ühesa millimetrad pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..72 % röunoiš. Meriveden lämuz om +20..+26 C° semendkus-kül'mkus.

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 51 468 ristitud, vl 2016 — 59 200 ristitud. Kaik 144 200 ristitud elädas ezilidnoidenke (2015).

Lidnas om hristanuskondan pühäpertid (ortodoksine hristanuskond, armenine jumalankodikund, riman katoline), islaman pühäpert' (kaikiš amuižemb sarel), vspäi 2005 judaizman pühäpert' om avaitud.

Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas ezilidnoidenke. Valdkundan kahtenz' surtte meriport radab.

Kaikiš znamasižemb sarel rahvahidenkeskeine civiline Larnak-lendimport (LCA / LCLK, 9,9 mln passažiroid i 35 tuh. tonnoid jüguid vl 2025) sijadase nelläs kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Lähižen Päivnouzmman äjihe surihe lidnoihe, om äi sezonižid i čarterreisid Evropan lidnoihe da Keskmeren sarihe, om jügureisid AÜV:oihe mugažo.