Mine sisu juurde

Litvanma

Vikipedii-späi
Litvanman Tazovaldkund
Lietuvos Respublika
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Vil'nüs
Eläjiden lugu (2018) 2,793,284[1] ristitud
Pind 65,300 km²
Litvanman Tazovaldkund Lietuvos Respublika
Kel' litvan
Valdkundan pämez' Gitanas Nauseda
Päministr Ingrida Šimonite
Religii hristanuskond
Valüt euro (€) (EUR) [2]
Internet-domen .lt[3]
Telefonkod +370
Aigvö tal'vel UTC+2
kezal UTC+3

Litvanma (litv.: Lietuva [lʲɪɛtʊˈvɐ]), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (litv.: Lietuvos Respublika), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Vspäi 2004 EÜ:n da PAKO:n ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs.

Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal nece valdkund oli jo üks' surembišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma kändihe Venälaižen imperijan palaks.

Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940.

Vl 1940 Nevondkundaline Ühtištuz okkupirui Litvanman; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941−1944 nacional-socialistine Germanii okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, Nevondkundaline Ühtištuz tegi necidä azjad.

Ripmatomuz tedotihe tošti 11.03.1991-datal.

Valdkundan ezmäižed nell' Konstitucijad oliba olmas vozil 1918−1922. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii[4] (litv.: Konstitucija) om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 1996, 2002−2006 i 2019 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Litvanman topografine kart

Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijan surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.

Litvanma oma mavaldkundröunoiš Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte, 293 m). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järvid.

Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, uhokun — −2,8 C°, heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusaspäi tal'ven −32 gradushasai. Vozne keskmäine painuz om 744,8 mm, keskmäine nepsuz — 78%.

Londuseližed varad oma turbaz, mouckivi, saved, letked, dolomit, reskvezi i mineraližed veded, toižed varad — raudkivend, kivivoi, mec.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Litvanman parlamentan pertid Vil'nüsas (2021, ezimal)

Litvanma om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Litvanman prezident (litv.: Lietuvos Respublikos Prezidentas) om valdkundanpämez', valitas händast ühthižil valičemižil viden voden strokuks, ühten toštmižstrokun voimuz om olmas. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran (litv.: Ministras Pirmininkas «ministr-ezimez'»), parlament vahvištab necidä radnikust.

Litvanman parlament (seim, litv.: Seimas) om üks'kodine, kogoneb 141 deputataspäi. Valitas deputatoid nellän voden strokuks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2020 11. i 25. päivil redukud (7. kucund). Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2019 12. i 26. päivil semendkud, Gitanas Nauseda sai vägestust kahtendes turas (65,86% änid) da om prezidentan radnikusel vs 2019 heinkun 12. päiväspäi. Ingrida Šimonite om valitud da radab päministran vs 2020 kül'mkun 24. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Litvanman administrativiž-territorialine jagand.

Litvanman municipalitetoiden i statistikan agjoiden kart

Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad (üks'lugu litv.: apskritis) jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetaks (üks'lugu litv.: savivaldybė), niiden keskes seičeme oma lidnad. Municipalitetad kogotas 546 tobminkundaspäi (litv.: seniūnija).

Litavnmas elädas litvalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud[5]. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 706 299 eläjad vl 1992, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (2011): litvalaižed — 84,1%, pol'šanmalaižed — 6,6%, venänikad — 5,8%, vaugedvenälaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,1%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.

Kodikelen mödhe (2011): litvan kel' — 82,0%, venäkel' — 8,0%, pol'šan kel' — 5,6%, toižed keled — 0,9%, märhapanendata — 3,5%.

Uskondan mödhe (2011): katoližen jumalankodikundan uskojad — 77,2% (litvalaižed päpaloin), Venäman ortodoksižed hristanuskojad — 4,1%, vanhuskolaižed — 0,8%, lüteranad-evangelistad — 0,6%, toižed uskojad — 1,0%, religijatomad — 6,1%, märhapanendata — 10,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Kaunas, Klaiped, Šäuläi, Panevežis, Alitus. Kaik 106 lidnad oli valdkundas vl 2004. Lidnalaižiden pala om 68% (2020).

Šingotadud postindustrialine ekonomik. Radnikoiden 9,1% om ottud maižandushe, 25,2% ratas industrijas, holitišiden sferan radajiden pala om 65,7% (2015).

Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma, nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om . Kaikiš znamasižembad sarakod oma himine (azotheretusiden tehmine), kivivoin ümbriradmine (importiruidud kivivoil) i sömtegimišt. Vhesai 2010 kaikiš suremb kompanii oli Ignalinan atomine elektrostancii, andoi 70% valdkundha tehtud elektrust. Järed investor om Ročinma, andab verazmaižiden investicijoiden 20..30%.

  1. Litvanman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2015 vot — litvan lit.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Litvanman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  5. Ristitišt kun augotišel. — Osp.stat.gov.lt. (angl.)



Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused
Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs)


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.